[v6sa]

Neil päevil toimetasid vanemad talu alustamise kallal. 15-aastane poisinolk elas oma parimat suve: kõiki töid võis teha, kõiki masinaid võis kasutada   Mida sa veel elult tahta oskad. Olime just saanud jaotuskava kohaselt endale vileuue (Soomest mahapõlenud starterilüliti pärast tagasi saadetud) russi osta ja tööd jagus kapaga. Teletorni kaitsmas ei käinud, no Balti ketti ikka jõudsime.

Kui mälu ei peta, siis 20. õhtu kulus mul metsa karjaaiasihi sisselõikamisele ja aia tegemisele. Koju sööma jõudsin juba hämaras. Sedapalju mäletan, et meie auto (Keila ETKVL mahakandmise ootelt ära ostetud ERAZirimakas) oli pargitud tavapärasest puualusest eemale, lagedale, nina väljasõidu poole. Enne magamajäämist astus isa veel toast läbi ja ütles, et kui mingi jama tuleb, siis võtku ma õed autole ja sõitku kaugemal metsas talu pidava pere juurde pakku. Paagis pidada sedapalju kütust olema, eks pärast vaatab.

Noore mehe und see muidugi ei seganud, hommikul ärgates oli esimene mõte põiel käia ja siis midagi hamba alla leida. Köögis 24/7 mänginud raadiost jooksid uudised ja neist jäi meelde fraas "... olukord on rahulik...". No ma siis läksin loomade mahajoostud aeda lappima...

Agrolinnakust ikka käidi nii teletorni kui raadiomaja juures. Aga meiesuguseid uuskulakuid sinna kaasa ei kutsutud. Või äkki isegi kutsuti, aga meid polnud kedagi toas. Ning kettaga punane aparaat mingitest vastamata kõnedest ei teadnud midagi... Seegi oli blokiraatoriga, naabrinaisega kahe peale.