07-10-2021, 00:06 AM
Seda 51 silla reguleerimist põle mõtet väga südameasjaks võtta sest kui tahta seda hästi teha on see mitu päeva tegevust.
Krossiautole neid ikka sai tehtud, küll rohkem 66 difri paigaldamise valguses, kuid enam inimvaenulikumat silda ei saa olla reguleerimise mõttes.
Pole seal ühtki ava kust hambumist näeks ja difri pikilõtkugi saaks katsuda.
Minu versioon sellest tööst on miskit sellist, et algul hambumist reguleerima asudes on vaja veenduda, et difrikorpus on ikka sirge ja sama numbriga pooltest koostatud.
On see vigur ju koos üle treitud peale koostamist taldriku istupinnalt ja kui seal ühe poole ära vahetad on tulemuseks üsna vinge viskumine...
Taldrikud on korralikumalt tehtud aeglase ülekande omad, näiteks 63 komplekt, kus niigi väiksel teol on üks hammas veel vähem.
51 ülekandel on täiesti tavaline, et silmaga on näha taldriku erinev paksus.
Ilmselt on tooriku pinki panemisel laast alla jäänud ja mõnikord ka toorik liikunud.
Teod on enamvähem sirged ja korralikud, kuna seal pole palju võimalik eksida.
Mingist seademõõdust pole mõtet unistadagi ja pole seda ka ühestki pinnast võimalik mõõta.
Pole neid ka ükski tehas vaikseks reguleerinud ja lõtke väga täpselt paika ajanud.
Ise reguleerisin selle skeemi järgi, et kõigepealt difri laager ilma seibideta otsa, tigu sisse ja sild teo poolega püsti tagurpidi piduritrumli otsa.
Difri saab nüüd oma raskusega laagrisse tõsta ja kui hambumisel üldse lõtku pole tõmmata laagrit paar millimeetrit välja kuni lõtk on suurem kui peab ja siis koputada vähehaaval otsa kuni lõtk jääb umbes 1mm.
Nüüd saab mõõta lehtkaliibriga kui paksu seibi vahele vaja.
Siis tõmmata ülemine laager paar millimeetrit ülespoole ja tõsta taliga silla teine pool peale ning keerata paari poldiga kokku ja kui hambumislõtk on sobiv saab nüüd mõõta ülemise seibi paksuse, millest tuleks 0,05 lahutada et laager liialt tihe ei oleks.
Lõpuks kui sild koos ja hambumislõtk sobiv keerata hambumise tugi vastu taldrikut ja siis pool pööret tagasi.
Krossiautole neid ikka sai tehtud, küll rohkem 66 difri paigaldamise valguses, kuid enam inimvaenulikumat silda ei saa olla reguleerimise mõttes.
Pole seal ühtki ava kust hambumist näeks ja difri pikilõtkugi saaks katsuda.
Minu versioon sellest tööst on miskit sellist, et algul hambumist reguleerima asudes on vaja veenduda, et difrikorpus on ikka sirge ja sama numbriga pooltest koostatud.
On see vigur ju koos üle treitud peale koostamist taldriku istupinnalt ja kui seal ühe poole ära vahetad on tulemuseks üsna vinge viskumine...
Taldrikud on korralikumalt tehtud aeglase ülekande omad, näiteks 63 komplekt, kus niigi väiksel teol on üks hammas veel vähem.
51 ülekandel on täiesti tavaline, et silmaga on näha taldriku erinev paksus.
Ilmselt on tooriku pinki panemisel laast alla jäänud ja mõnikord ka toorik liikunud.
Teod on enamvähem sirged ja korralikud, kuna seal pole palju võimalik eksida.
Mingist seademõõdust pole mõtet unistadagi ja pole seda ka ühestki pinnast võimalik mõõta.
Pole neid ka ükski tehas vaikseks reguleerinud ja lõtke väga täpselt paika ajanud.
Ise reguleerisin selle skeemi järgi, et kõigepealt difri laager ilma seibideta otsa, tigu sisse ja sild teo poolega püsti tagurpidi piduritrumli otsa.
Difri saab nüüd oma raskusega laagrisse tõsta ja kui hambumisel üldse lõtku pole tõmmata laagrit paar millimeetrit välja kuni lõtk on suurem kui peab ja siis koputada vähehaaval otsa kuni lõtk jääb umbes 1mm.
Nüüd saab mõõta lehtkaliibriga kui paksu seibi vahele vaja.
Siis tõmmata ülemine laager paar millimeetrit ülespoole ja tõsta taliga silla teine pool peale ning keerata paari poldiga kokku ja kui hambumislõtk on sobiv saab nüüd mõõta ülemise seibi paksuse, millest tuleks 0,05 lahutada et laager liialt tihe ei oleks.
Lõpuks kui sild koos ja hambumislõtk sobiv keerata hambumise tugi vastu taldrikut ja siis pool pööret tagasi.