30-12-2021, 22:49 PM
Hea lugemine, kuigi paaris kohas on küsitavusi sees. Aga põhimõtteliselt on kõik õige.
Väga mõistetav on ka eelkirjutaja otsus mitte tundmatu looma nahkadega oma elu huvitavaks elada.
Samas kohe kuidagi ei usu, et neis viidatud roomikutes on otsevedu hüdromootori võllilt. Enamasti on seal ikka miskine 10-30 kordne planetaar vahel. Aga KST, äkki pole ka. Ehk tingimata ei ole vaja hüdrosüsteemist vajalikke kilonjuutonmeetreid välja võluda, vaid saab ka pisema süsteemiga liikuma. Aeglaselt...
Danfossi veomootorite kohta on näiteks siin ühte-teist kirjas: https://www.eaton.com/ecm/groups/public/...430501.pdf?
Aksiaalkolbmootori (tegelikult ka radiaalkolbmootori puhul, kuniks see veel pöörleb) juures on see oluline mõista, et rõhk süsteemis muudab iga tõukava kolvi tekitatavat jõudu ja sellega võlli pöördemomenti. Vooluhulk sellel rõhul muudab kolvi liikumise kiirust. Rõhku piirab ühelt poolt loomulikult rõhuklapp, aga teiselt poolt pumbast süsteemi pressitava õli liikumine läbi pumba. Läbi pumba saab õli kas leketest või koos kolviga sisselasketsoonist väljalasketsooni liikudes. Ehk see, et kolbmootor küsib dokumentatsiooni järgi näiteks 48 l minutis töörõhul 350 bar ja toodab selle juures 0,8 kNm 150 pöördel minutis (kõik numbrid on last võetud!) ei tähenda, et sama mootor ei suudaks 32l minutis 160 bar pumba juures töötada, aga sealjuures arendatav pöördemoment on oluliselt väiksem. Kuskiltmaalt muidugi kohe ikka ropult väiksem:
Pilt on varastatud siit: https://hydroleduc.com/wp-content/upload...tor_en.pdf
Süsteemi kuludes lõtkud suurenevad, seega ka lekked ja piiripealsed süsteemid lakkavad loogiliselt töötamast. See on ka põhjus, miks peaaegu lõpuni kasutatud masinad on esmapilgul nii odavad: nende normaalselt käimasaamine eeldab palju tööd, et süsteemid hakkas jälle plaanikhaselt tööle.
Väga mõistetav on ka eelkirjutaja otsus mitte tundmatu looma nahkadega oma elu huvitavaks elada.
Samas kohe kuidagi ei usu, et neis viidatud roomikutes on otsevedu hüdromootori võllilt. Enamasti on seal ikka miskine 10-30 kordne planetaar vahel. Aga KST, äkki pole ka. Ehk tingimata ei ole vaja hüdrosüsteemist vajalikke kilonjuutonmeetreid välja võluda, vaid saab ka pisema süsteemiga liikuma. Aeglaselt...
Danfossi veomootorite kohta on näiteks siin ühte-teist kirjas: https://www.eaton.com/ecm/groups/public/...430501.pdf?
Aksiaalkolbmootori (tegelikult ka radiaalkolbmootori puhul, kuniks see veel pöörleb) juures on see oluline mõista, et rõhk süsteemis muudab iga tõukava kolvi tekitatavat jõudu ja sellega võlli pöördemomenti. Vooluhulk sellel rõhul muudab kolvi liikumise kiirust. Rõhku piirab ühelt poolt loomulikult rõhuklapp, aga teiselt poolt pumbast süsteemi pressitava õli liikumine läbi pumba. Läbi pumba saab õli kas leketest või koos kolviga sisselasketsoonist väljalasketsooni liikudes. Ehk see, et kolbmootor küsib dokumentatsiooni järgi näiteks 48 l minutis töörõhul 350 bar ja toodab selle juures 0,8 kNm 150 pöördel minutis (kõik numbrid on last võetud!) ei tähenda, et sama mootor ei suudaks 32l minutis 160 bar pumba juures töötada, aga sealjuures arendatav pöördemoment on oluliselt väiksem. Kuskiltmaalt muidugi kohe ikka ropult väiksem:
Pilt on varastatud siit: https://hydroleduc.com/wp-content/upload...tor_en.pdf
Süsteemi kuludes lõtkud suurenevad, seega ka lekked ja piiripealsed süsteemid lakkavad loogiliselt töötamast. See on ka põhjus, miks peaaegu lõpuni kasutatud masinad on esmapilgul nii odavad: nende normaalselt käimasaamine eeldab palju tööd, et süsteemid hakkas jälle plaanikhaselt tööle.