[Aare R.]

2715 poolt väga huvitav kirjatükk, poleks uskunudki, et tehase konstruktsioone nii palju ringi peab tegema, et auto kasutuskõlbulikumaks/inimlikumaks saada. Muidugi näitab see ka juhtide nutikust, et kõik need asjad üldse välja mõelda, vot olid mehed ikka kunagi- isegi veakoode ei loetud arvutiga! Tänapäeval muud teha ei osatagi.

Siduri koha pealt olen ka nõus- mul olid isal kunagi ilma sünkrodeta käigukastidega Sisud ja sellistega oli ikka seda ragistamist algul palju kuulda, just nende juhtidega, kellel polnud selliste kastidega kokkupuudet.  Eks 51-52-53-l oli sama, et käiguvahetusel peab pööretevahemik õige olema, et vastavalt kas üles või alla vahetades läks käik topeltsiduri ja vahegaasiga puhtalt, ilma raginata sisse. Oli meil ka üks vana Volvo munakoor-kabiiniga treila, millega tulin 90-ndate keskpaiku siduri peasilindri lekkimise tõttu ilma siduripedaalita Peipsi äärest läbi Tartu Vändrasse, sai ilusti hakkama. 
Õnneks kuulun ma ise nende hulka, kes ka kohustuslikus korras 53-ga sõitma pidi, sest keskkoolis 90-ndate algul lube tehes sai Vändrast Pärnus käia õppesõitu tegemas.

Ja noh, isa 53-dega sai mingi aeg vahel ka Vändrast Pärnu küttepuid vedada, need olid küll juba uuema kabiiniga.