25-01-2022, 01:47 AM
Palju on ZMZ-53 võimsust on väga hea küsimus millele vastuse leidmine polegi nii lihtne.
Ametlikult on tehas lubanud 120 hj ja 290 Nm väänet, kuid nagu vene asi ikka, siis kui ta põriseb on juba suur võit.
Pigem reaalne võimsus jääb alla 100 hj, mida on veoautole häbematult vähe.
Reaalse pildi võiks anda see Volgale pandud ZMZ-13 mootori reaalne võimekus mis mõõdetud ja mis olema peaks.
https://www.youtube.com/watch?v=PGmubw5DadY
Üle liitri suurem maht ja tulemus kõvasti alla lubatu, kuid need mootorid tehti kõrgemate nõudmiste rahuldamiseks erinevalt põllumajandusveokist.
Auto aga meil isegi sõitis ja sai allamäge hoo ka üles kuid seisma ei tahtnud jääda.
Tahtis kahte pedaalivajutust kui oli pikem vahe ja klotsid olid kokku läinud.
Pea oleks ühele tagant otsa sõitnud kui see peale ülekäiku ootamatult kiirendamisest loobus ja võtsime teema käsile.
Reguleerimisest suurt kasu polnud sest trumlid viskasid ja klotse piisavalt lähedale ei saanud.
Andsime need treida ja tagasi saades ei olnud mingit vahet.
Siis sai rummude viskamist kontrollitud niisama traatosutiga ja oli selgelt kõver liitepind.
Käisid rummud "õppinud" treiali kätte ja tagasisaades olid pinnad sama kõverad.
Siis läksin kohale ja lasin üle teha suure võitlusega ja lasin pingis treida punni, kuhu laagritega rummud peale ja siis liitepind üle ning sai treialgi aru et niisama üle lasta alati ei tööta.
Nüüd trumlid sirged ja rummud ka ei viska kuid klotside reguleerimisest midagi aru ei saa.
All ekstsentrikud mida keerata aga aru ei saa midagi ning siis sai lastud vaateavad väljast et klotsi liibumist näha oleks ja nüüd said klotsid õhukese lehtkaliibriga paika ning pedaali käik alla 8cm.
Paraku sõites ikka võttis esimese korraga aga päris põhjast ning asja uuesti uurides selgus, et kui õhutusventiili lahti lased lähevad klotsid kiiva reguleerimise ekstsentriku peal ja selle vastu sai alumine vedru pandud tugevamaks uutesse puuritud aukudesse ja ülemist tagasi lastud ning nüüd oli küll pidur nagu "välismaal".
Järgmiseks sai mootori eluiga läbi ja sõita jõudis poeuus mootor kokku 78 000 km enne kui õlituli juba sõites ka põlema kippus ja lekkis ka igast august.
Asemele läks Rebellas remonditud ja värske hõbedase värvi saanud mootor, millel oli õlirõhku samavähe kui asemele antul ja vastik vibratsioon ning üks hea näide "sirgest" vändaliinist oli, et enam vändast käima ei jõua lüüa.
Vana mootoriga said ventilaatorist läbi rihma mootorit keerata, kuid sel murra või vänt ära...
Starter ka seda vedada ei jõudnud ja katse mõttes viilisin starteri tiftiava pikemaks ja sai harjaplaati töötamisel keerata.
Täiesti üllatav, milline jõud starterile tuli vaevalt ümbermõõdult millimeetri liigutamisel...
Siis aga läksid meil päälikuga suusad risti ja jätsin selle firma ning siirdusin metsa ülestöötamise bisnessisse ning see auto jäi röövlikarja kätte kes muutsid ta ruttu endiseks tagasi.
Suhe Gazooniga polnud aga veel jäädavalt läbi ja suure buumi lähenedes hakkasin omale majandamise hoonet ehitama, milleks ka vedada vaja ning kohe jäi silma kuulutus lehes kus pakuti müüa Gaz-53 Valgas hinnaga 12 000 krooni.
Läksime kohale, auto käivitus ja tegime diili ära ning õnneliku omanikuna valasin 20 liitrise kanistri paaki ja kojusõit võis alata.
Mootor jaksas üsna hästi vedada kuid kardaan ja käigukast olid probleemsed ning isu oli ka hea, kuna Võrru ma sellega ei jõudnud.
Ega siin polegi midagi lisada, tehtud sai sama mis eespool kirjas et autoga sõitmine oli täiesti nauditav ning endale üllatuseks ma suutsin esimese aastaga maha sõita 44 000 km ja
11880 liitrit bensiini, mis teeb keskmiseks 27 l/100km.
Et tehnika taset hoida, siis pidasin põhimõttega 1/3 auto teenistusest kuulub autole ja sel ajal juppe liikus ning kõik sai uueks peale raami ja kasti.
Uued sillad, taga 66 lukk, pidurid, käigukast, kabiin.
Siis järgmine aasta tegin juba teadlikumalt teenust ning suutsin aastaga maha sõita 48 000 km ning mootor oli läbi.
Õlirõhku polnud ja õlikulu oli häiriv ning sai tehtud uus mootor.
Modifikatsioonidest said kaaned maha võetud niipalju kui võimalik ning pordid ara ühesuguseks tehtud ning see mootor võttis juba kütust 25 liitri kanti sajale.
Siis aga tuli aeg rehvid vahetada ja uued rehvid olid niipalju kõverad, et auto hüppas ja sõit oli väga vaevaline, mistõttu läks isu sõita ka üle ja 3 aasta sõitsin vaid 9000 km ning siis tuli majanduslangus ning kadus ära veoteenus.
Auto jäi seisma sest selle nõudlusega polnud mõtet sõitagi ja ühtäkki oli lihtne saada esimese vilistamise peale transporti ning nii ta seisis mitu aastat.
Üritasin teda küll müüa, kuid üle 500 ei tahtnud keegi maksta ja üsna heas seisus kuid pleekinud värviga autot alla 1000 ma müüma nõus polnud.
Siis ta seisis veel ja lõpuks saigi temast traktorihaagis.
Paralleelselt oli käigus ka projekt Gaz-66 mis sai selline sportliku suunitlusega masin mis sai omale krossisõidu nõuetele vastava mootori, kuid sellest ehk kunagi edaspidi kui on kellelgi huvi.
Seega olen mina valgustanud kust tuli see julgus püüda jagada mõningaid teadmisi teise huvilisega, kes ka samasugust autot hakkas esitlema, kuid kuidagi läks see halvasti ja lõppes suure tüliga, mille eest veel korra vabandaks.
Ametlikult on tehas lubanud 120 hj ja 290 Nm väänet, kuid nagu vene asi ikka, siis kui ta põriseb on juba suur võit.
Pigem reaalne võimsus jääb alla 100 hj, mida on veoautole häbematult vähe.
Reaalse pildi võiks anda see Volgale pandud ZMZ-13 mootori reaalne võimekus mis mõõdetud ja mis olema peaks.
https://www.youtube.com/watch?v=PGmubw5DadY
Üle liitri suurem maht ja tulemus kõvasti alla lubatu, kuid need mootorid tehti kõrgemate nõudmiste rahuldamiseks erinevalt põllumajandusveokist.
Auto aga meil isegi sõitis ja sai allamäge hoo ka üles kuid seisma ei tahtnud jääda.
Tahtis kahte pedaalivajutust kui oli pikem vahe ja klotsid olid kokku läinud.
Pea oleks ühele tagant otsa sõitnud kui see peale ülekäiku ootamatult kiirendamisest loobus ja võtsime teema käsile.
Reguleerimisest suurt kasu polnud sest trumlid viskasid ja klotse piisavalt lähedale ei saanud.
Andsime need treida ja tagasi saades ei olnud mingit vahet.
Siis sai rummude viskamist kontrollitud niisama traatosutiga ja oli selgelt kõver liitepind.
Käisid rummud "õppinud" treiali kätte ja tagasisaades olid pinnad sama kõverad.
Siis läksin kohale ja lasin üle teha suure võitlusega ja lasin pingis treida punni, kuhu laagritega rummud peale ja siis liitepind üle ning sai treialgi aru et niisama üle lasta alati ei tööta.
Nüüd trumlid sirged ja rummud ka ei viska kuid klotside reguleerimisest midagi aru ei saa.
All ekstsentrikud mida keerata aga aru ei saa midagi ning siis sai lastud vaateavad väljast et klotsi liibumist näha oleks ja nüüd said klotsid õhukese lehtkaliibriga paika ning pedaali käik alla 8cm.
Paraku sõites ikka võttis esimese korraga aga päris põhjast ning asja uuesti uurides selgus, et kui õhutusventiili lahti lased lähevad klotsid kiiva reguleerimise ekstsentriku peal ja selle vastu sai alumine vedru pandud tugevamaks uutesse puuritud aukudesse ja ülemist tagasi lastud ning nüüd oli küll pidur nagu "välismaal".
Järgmiseks sai mootori eluiga läbi ja sõita jõudis poeuus mootor kokku 78 000 km enne kui õlituli juba sõites ka põlema kippus ja lekkis ka igast august.
Asemele läks Rebellas remonditud ja värske hõbedase värvi saanud mootor, millel oli õlirõhku samavähe kui asemele antul ja vastik vibratsioon ning üks hea näide "sirgest" vändaliinist oli, et enam vändast käima ei jõua lüüa.
Vana mootoriga said ventilaatorist läbi rihma mootorit keerata, kuid sel murra või vänt ära...
Starter ka seda vedada ei jõudnud ja katse mõttes viilisin starteri tiftiava pikemaks ja sai harjaplaati töötamisel keerata.
Täiesti üllatav, milline jõud starterile tuli vaevalt ümbermõõdult millimeetri liigutamisel...
Siis aga läksid meil päälikuga suusad risti ja jätsin selle firma ning siirdusin metsa ülestöötamise bisnessisse ning see auto jäi röövlikarja kätte kes muutsid ta ruttu endiseks tagasi.
Suhe Gazooniga polnud aga veel jäädavalt läbi ja suure buumi lähenedes hakkasin omale majandamise hoonet ehitama, milleks ka vedada vaja ning kohe jäi silma kuulutus lehes kus pakuti müüa Gaz-53 Valgas hinnaga 12 000 krooni.
Läksime kohale, auto käivitus ja tegime diili ära ning õnneliku omanikuna valasin 20 liitrise kanistri paaki ja kojusõit võis alata.
Mootor jaksas üsna hästi vedada kuid kardaan ja käigukast olid probleemsed ning isu oli ka hea, kuna Võrru ma sellega ei jõudnud.
Ega siin polegi midagi lisada, tehtud sai sama mis eespool kirjas et autoga sõitmine oli täiesti nauditav ning endale üllatuseks ma suutsin esimese aastaga maha sõita 44 000 km ja
11880 liitrit bensiini, mis teeb keskmiseks 27 l/100km.
Et tehnika taset hoida, siis pidasin põhimõttega 1/3 auto teenistusest kuulub autole ja sel ajal juppe liikus ning kõik sai uueks peale raami ja kasti.
Uued sillad, taga 66 lukk, pidurid, käigukast, kabiin.
Siis järgmine aasta tegin juba teadlikumalt teenust ning suutsin aastaga maha sõita 48 000 km ning mootor oli läbi.
Õlirõhku polnud ja õlikulu oli häiriv ning sai tehtud uus mootor.
Modifikatsioonidest said kaaned maha võetud niipalju kui võimalik ning pordid ara ühesuguseks tehtud ning see mootor võttis juba kütust 25 liitri kanti sajale.
Siis aga tuli aeg rehvid vahetada ja uued rehvid olid niipalju kõverad, et auto hüppas ja sõit oli väga vaevaline, mistõttu läks isu sõita ka üle ja 3 aasta sõitsin vaid 9000 km ning siis tuli majanduslangus ning kadus ära veoteenus.
Auto jäi seisma sest selle nõudlusega polnud mõtet sõitagi ja ühtäkki oli lihtne saada esimese vilistamise peale transporti ning nii ta seisis mitu aastat.
Üritasin teda küll müüa, kuid üle 500 ei tahtnud keegi maksta ja üsna heas seisus kuid pleekinud värviga autot alla 1000 ma müüma nõus polnud.
Siis ta seisis veel ja lõpuks saigi temast traktorihaagis.
Paralleelselt oli käigus ka projekt Gaz-66 mis sai selline sportliku suunitlusega masin mis sai omale krossisõidu nõuetele vastava mootori, kuid sellest ehk kunagi edaspidi kui on kellelgi huvi.
Seega olen mina valgustanud kust tuli see julgus püüda jagada mõningaid teadmisi teise huvilisega, kes ka samasugust autot hakkas esitlema, kuid kuidagi läks see halvasti ja lõppes suure tüliga, mille eest veel korra vabandaks.