[olli]

Jäävadki puhtad ja steriilsed monoloogid, kuhu keegi midagi kirjutada ei julge... Sest äkki algataja solvub.

Mu meelest sellisel "järjejutul" on väga oluline osa sellest foorumist. Ma suurem asi videote vaataja ei ole (välja arvatud Donn ja mõnikord harva paar üksikut veel), aga konkreetse projekti kohta käivad teemad loen siin foorumis eranditult kõik ära ja see on väga huvitav. See on põhimõtteliselt kõige suurem (kui mitte ainuke) selle foorumi väärtus lõustaraamatu ja sealsete (vana)tehnika gruppide ees. Tekib selline kronoloogiline teemapõhine areng. Iga kord kui autor edasiminekuid kajastab, jääd ootama uusi arenguid. Nagu seriaal või nii. Seejuures ei ole absoluutselt oluline kui tihti autor seda teeb või milline on tehniline tase. Omamoodi huvitav on lugeda nii M.R või 2715 kõrgetasemelist või miks mitte ka mõne päris noore tehnikahuvilise teemat, kes oma esimest võrri putitab. Ma suudan omamoodi seostuda mõlemaga. Seejuures nõustun täielikult, et selline teema peaks kuuluma 100% autorile. See ei tähenda kindlasti otseselt monoloogi, aga kui iga autori postituse kohta on juba rohkem kui 1-2 postitust, mis ei ole kusagilt otsast tagasiside või küsimus suunatud otseselt autori suunas, siis pole asi enam päris see, samahästi võib juba lõustaraamatu Feedi skrollida. Täpsustavad küsimused ja konstruktiivsed ideed on tehnikafoorumis aga täiesti teemakohalised, seni kuni otsustusõigus jääb ikka autorile. Ma olen kindel, et üldiselt teema autor loeb kõiki ettepanekuid, küsimusi jne mis talle postitatakse. Kui mingil põhjusel ta otsustab mitte reageerida, näiteks kui küsitakse mingi asja maksumust või midagi muud, mida ei soovi avaldada. Või hoopis on tehtud ettepanekuid mis ei lähe kokku autori visiooniga ja no tõepoolest pole parasjagu tuju oma valikuid pikemalt lahti seletada, eriti kui seda on juba varasemalt samas teemas tehtud. Siis mõistlik inimene saab sellest aru ja rohkem seda nina alla ei hõõru. Projektiteema peab jääb siiski projektiteemaks, kus põhirõhk on autori ideedel ja tegemistel. See olgu juba tema otsus kas põhjendada või mitte, miks asju on tehtud just nii nagu on.