[alfredo]

Sekundeeriks Daffile. Jutt on küll hetkel ebapatriootiline, aga nii ta on.

Olen ka mina toimuvast sügavalt üllatunud. Ilma igasuguse punase propagandata arvasin, et kui vaenlane köhatab, joostakse viimseni laiali. Sest enamuse viimaste aastate jooksul kohatud ukrainlaste suhe ja hoiak oma riiki oligi täpselt selline, nagu Sa kirjeldasid. Valdav osa soovis oma elu kuskil mujal sisse sättida, ainult mitte seal kohapeal. Sest kõik varastatavat ära, mis lääs või usa sinna on saatnud või saadab. Kõik on vargad ja sullerid, kes vähegi kuhugi riiklikusse ametisse tööle on saanud. Rääkimata presidentidest ja peaministritest, kes oma kuldseid nisupätse silitavad ja rahvale pähe kusevad. Kohutav bürokraatia väiksemagi suhtlemise korral riigiga. Korruptsioon igal elutasandil jne. Vaesus lisaks kõigele ja elukallidus võrreldes sissetulekutega absurdne. Tavainimesele jõuab eluolu parendamiseks miljoni kohta ehk sada ühikut ja ülejäänu lahustub korruptsioonipüramiidides.
Ja nüüd selline kaitsetahe! No tõesti, müts maha Ukraina rahva ees!

Maa on loomulikult suur ja inimesi eri oskuste-huvidega palju. Et vaatan ka sealsete meistrimeeste toimetamisi, siis usk ukraina rahva parema tuleviku kohta on mul siiski kuskil südamesopis alati olemas olnud. Nüüd on neist paljud rindele läinud või omakaitsesse astunud. Päris valus tunne ka kõrvaltvaatajale, kui eile oli sul kõik ja täna mitte midagi.

Master Service Harkovis

Twin Battery

Eugenie Irmia

Tesla Service Kiev

Djadko Maksim

Kovš

Kui see kuradi hull oma Uurali kitsekoopas nüüd punast nuppu ei vajuta ja ukrainlastel jätkuks tarkust oma senisest edust liialdustesse mitte sattuda(mis on neile omane), siis on veel lootust, et see maa parematel alustel uuesti sünnib.

NB. Rehitsesin isiklikke emotsioone veidi vähemaks, kohane see vast tõesti polnud.