[puravik]

Mootoriga sain ühelepoole. Ja kuna see ühelepoole saamine oli niivõrd ootamatult suur ettevõtmine, siis teen siia tagantjärgi ka mitmeosalise kokkuvõtte.

Sissejuhatus.

Mootoriks oli valitud ca 95 aasta Nissan Primera 55kw vabalthingav diisel. Mulle teadaolevalt oli mootor heas korras. Jube lägane küll väljastpoolt, kuid see paistis olema lekkiva klapikambri kaane tihendi süü. Plaan oli tihend vahetada, mootor pesta ning rohkem mitte torkida. Üks põhjus, et miks ma üldse juba kellegi poolt peaaegu valmisehitatud traktori valisin oligi, et ma ei peaks kõike nullist ehitama ja saaks ajavõitu. Kuid siiani pole see plaan eriti vett pidanud, sest praktiliselt kõik on tulnud uuesti- või ringi teha. Hetkel võib öelda, et tagumised veljed jäävad nii nagu on.. ning esisilla tala ka peaaegu.. Ja see on ka kõik siiani. Niiet mootorit ma kohe kindlasti lahti võtma ei tahtnud hakata.

Niisiis- klapikambri kaas maha, silikooni vahele ning tagasi kruvida. Hea lihne plaan... kuid lihtsaks plaaniks see jäigi, sest nii kui kaane alla vaatasin oli selge, et siin on mingi konflikt toimunud. Konflikt nukkvõlli ning ühe hüdrotõukuri vahel, kus võitjaks oli jäänud nukkvõll. Osa hüdrotõukuri kilde oli veel alleski- lükatud plokikaane sisse nagu võisse. Nukk oli siiski ka räsida saanud ning ka paaril teisel nukil olid tumedad laigud.

 Aga kõik polnud veel päris hukas sest keegi oli selle probleemiga juba tegelenud ja hüdrotõukuri(-d) uue pannud. Ning hüdrotõukuri pesa paistis korralik niiet võibolla tõesti see mootor on hea küll aiatraktorile. Ja kuna mootorit on remonditud siis tähendab ju et on ka hammasrihm vahetatud? Jah oligi uus rihm pandud. Aga mitte ainult- nukkvõlli rihmarattale käib ette sihuke plekist ketas. Kolme 6mm poldikesega. Kaks polti olid õiged, kuid üks ilmselgelt vale. Kuhu siis kolmas õige polt sai? No mootori otsakaane sisse loomulikult. Ja kui mootor peale remonti käima pandi, käis lahtine polt paar korda rihmavahelt läbi ning leidis endale lõpuks pesa rihma ja otsakaane vahel, kus olles oli hammasrihma pikuti pooleks lõiganud. Ja üldse hakkas paistma mootori üleüldine viletsus- mitte ainult väljast polnud kole, vaid ka näiteks otsakaane seest, kus hammasrihm elab, on kõik roostes ja kole. Samuti klapisääred paksult pigirokased. Plokikaas maha. Kolbidel küll klapijäljed peal, kuid muidu tunduvad elus. Kuid siis tuli välja ka selle mootori lõplik kirstunael. Plokk pealt- vist vee kasutamisest antifriisi asemel- rooste poolt rikutud. Niipalju siis sellest mootorist. Eks selle ploki saab jätta hädapäraseks varuks- kolvid, vänt jne paistavad ok.

Aga kuna mu murutraktor on sama 55kw Nissani mootoriga siis on varuosi kogutud päris ports. Kohe niipalju, et saab veel ühe mootori koostada.

Ja milleks paigal tammuda- kui juba, siis ikka parem ja uhkem. Niisiis: Alumine pool ca 10 aastat uuemalt 66kw TD Primeralt. Tugevamad värgid sees, kolbide lisaõlitus-jahutus, vaakumpump juba eraldi hammasrihmaga veetav jne. Aga kuna ma turbot ei taha (kuigi Turbo-Konn kõlaks hästi), siis mootori ülemine pool tuleb esimese põlvkonna Primera 55kw. Plokikaas, kõrgsurvepump jne. Samuti tosooli-õlijahutus virblid jne ümber ploki tuleb panna vanema vabalthingava mootori omad. Algsest mootorist jätsin vaid klapikambrikaane. Niimoodi silmajärgi hinnates peaks kõik omavahel kokkusobima küll. Konks on selles, et ma pole kunagi mootorit koostanud. Tehnikaga on kokkupuudet palju, kuid niimoodi mootorit algosadest (mille omavaheline sobivus pole garanteeritud) pole kunagi vaja olnud kokku panna. Aga kui keeruline see vana diiselmootor saab siis ikka olla- ühest otsast läheb diisel ning õhk sisse ja teisest otsast tuleb jõud ja toss välja.

Kõigepealt mootori alumine pool. Saaled-rõngad tunduvad ok ning neid ma torkima ei hakka- pole ka õigeid mõõteriistu, Vahetusse lähevad õlisalnikud ning plokikaanetihend. Kuna sellel kompotil ei mahu kolvid päris hästi plokisisse ära ning jäävad ülemises asendis veidi plokist välja piiluma, siis tuli alustada selle väljaulatuva osa mõõtmisest, et teaks millist plokikaanetihendit tellida.

Mul oli olemas selle ploki vana tihend- kolme sälguga ehk kõige paksem. Minu mõõtmistulemus andis aga tabelist näpuga järge ajades, et vaja kõige õhemat. Miks oli eelnevalt kõige paksem pandud? Kas ma mõõtsin midagi valesti? Kas remondimees, kes eelmise tihendi pani, teadis midagi, mida mina ei tea? Või pani suvalise olemasoleva? Igatahes otsustasin oma tulemustes kindlaks jääda ning kõige õhem tihend panna. Nüüd jäi vaid tihendid ära oodata ning siis saab mootorile plokikaane peale panna. 

Esimese osa lõpp.

Järgmises osas saab sm. Puravik teada, kas plokikaas kuulub nende asjade kategooriasse, mille suurust-sobivust võib silmaga mõõta..