[valdo]

Veel avastasin et kui olin kokku tagasi pannud keskkoha ja seda ringi ajasin kostus sealt plekist plõksumist- Milles võib olla viga?

N. Liidu ratastel oli peamiselt (üliväheste eranditega) kahte tüüpi keskmist koonust - ühel kausid pressitud raami sisse ja koonused käisid võlli peal; teisel ei olnud võllil mingeid keermeid ja koonused käisid raami sisse.

Pensa rattatehas evis just seda teist tüüpi süsteemi ja see on esimesest palju kapriissem ja lagunemis-/kulumisaldim. Asi on nimelt selles, et miskipärast pika kasutamise peale tekivad tööpindadele nn sissesöömise pesad kergemini kui muudel sõlmedel. Kui süsteemi kokku pannes ei käi võll vabalt ringi, vaid kostab nn plõksiv hääl, siis see viitab just seda tüüpi sissesöömisveale - ehk siis kuulide veerepind ei olle enam perfektne pöördpind nagu peaks.

Kui kuklumine pole suur, siis saab koonust veidi järele lastes selle hääle kõrvaldada nii, et loks väga suur ei jää. Kui kulumine on suur, siis see ei õnnestu ja koonused ja/või võll tuleb tingimata asendada. Koonused/võll bensiinis/petroolis puhtaks pestes peaks kulumisjäljed ja ebatasasused tööpindadel imehästi näha olema - kas Sa vaatasid laagrite seisukorda enne kokkupanekut?

Omist kogemusist tean, et kulumisaldis on eelkõige ketiratta poolne laager ja seda just võlli osas, harvem ka raami sisse keeratava koonuse osas. Vastaspoole koonus (pingutusrõngaga varustet) ei kulu nii kergesti. Ega Sa ometi piirkulunud koonust juba raami sisse kinni ei keevitanud?

Ja veel - Pensa-tüüpi keskkoonuse teine kapriissus on just koonuste keermete mahatulek raami seest nii, et koonused sinna enam pidama ei jää. Ehk just see, mida Sina mainisid.

Mina olen viimase 25 aastaga näinud oi-kui-palju ülalmainit tüüpi piirkulunud ja kasutamiskõlbmatuks muutunud süsteeme. Ise olen kunagi (pakuks et ligi 25 aastat tagasi) ühel säärasel kuulidki pooleks vändanud...