[PlyVal64]

No ütleme, et ma väga ei usu igasuguseid ulmejutte, kuidas kessoonid maju üles tõstavad! Mingi tohutu basseini, kus peal on telgiladne toode küll, aga 80'te RASKEID rauda ja kive täis maju??? Archimedese seadus kehtib, tee mis tahad! 1 kuup vett suudab üles tõsta 1 tonni kaalu. Moodsaid plastikust tünne tõstab küll välja kui need jätta kinnitamata ja peal ka mingit raskust pole. Ja kui seal peal on penost maja, a'la SIP siis jah sest maja enda puhul on ka tegu ujuvuse mitte uppuvusega. Need ohud on ka moodsatel kergkruusa ja penopatjadel vundamentidel, kuhu "liiga palju" betooni pole valatud. Aga kuna betooni erikaal on 2,3 siis enamasti piisab suhteliselt õhemast kihist üleslükkejõu kompenseerimiseks. 

Liikuva veega on teine teema, lainel ja jõel on hoopis teised jõud. Aga see peab olema ikka eriline oskus maa-alusele jõele otse peale kessoon-ehitis teha ja siis esimese kevadise suurveega arteesia kaevu "plomm" eest ära lennutada  Kiisa-Roobuka-Aespa-Vilivere kandi ehitisi vaadates ma muidugi ei imesta. Kuid päris ülestõstetav maja - siis peab põhjavee või jõevee tase olema üle põranda. Ja see on asi, miks nüüd peale jaanuaritormi tekitati ehituskeeeluga üleujutusalad jms, sest Inimene on oma lolluses muidugi leidlik. Samas, kogu Soomaa ja ei juhtu midagi. Palk on küll ujuv aga hoonete kaal selline, et kuhugi need ei uju. Ja ka siis, kui Halliste jõe vesi luhtadel liigub aeglaselt ei tee see midagi - see pole mere tormilaine ega arutust sula/vihmaveest märatsev jõgi! 

PS: ega Looduse jõust enne aru ei saa, kui ise kogenud pole. Toosama jaaanuaritorm võttis sügisel kergkruusale valatud grillimaja plaatvundamendi, viis kümneid meetreid sügavamale metsa ja kägardas kokku kui tatilapi. Piisas ainult kergkruusast! Palju ikka käsitsi rannalähedal seda betooni kokku segad, see tuleb ju kohale ka vedada? Sadades kilodes, pigem kõva tasanduskiht puit-rest põranda alla. Kergkruusa tihedus on 0,52 ehk kuup tõstab kusagil 480 kilo ja sellest koos laine jõuga piisas täiesti. Järgmine vundament sai juba oluliselt tummisem  ja kestab koos grillimajaga siiani, on kõik veetõusud üle elanud. Ka sellised, mis mu purjeka rannalt 150 meetrit sisemaale ujutasid... 
EPS on põhimõtteliselt õhuga sama. Sestap 20-ruuduse SIP-maja (see on reklaam Parimale Sõbrale  ) ehitasime juba tihedale postvundamendile mis ise evib juba nii meeletut haardetugevust maasse et võimalik veetõus mitte kunagi seda kergitama ei hakka. Põrand on 200EPS ehk laagide vahel on u.3,5 kuupi peno, mis teeb ~3 tonni üleslükkejõudu jaanuaritormi veetasemega Haapsalu lahes, mis on valitud esimese korra põranda tasapinnaks. Ehk (vee- ja külma)kergete aga ka vajumiste vältimiseks võib alati kruvivai vundamendi elemendid maasse keerata või lihtsalt mõned sügavamad plasttorud sisse kaevata ja täis valada. Isegi armatuuri jääkide sisse tagumine aitab, see on kõige lihtsam. 

Siin küsitud liivapinnase puhul, kui "kardad" siis löö mingi posu armatuuri sisse, seo valuarmatuur nendega ja unusta.  MIDA te Loodusliku liivapõhja puhul tihendate??? 
Ma püüan nüüd viisakas olla: igasuguste mördiööbikute tarkuste kuulamine on... Üldiselt võtavad ja teevad tänase TalTechi, endise TPI ja ka Mereakadeemia vilistlased kogu põrandavalu ettevamistuse ära ja betooniööbikute ainus töö on etteantud pinnale "määriv" materjal saptsiifiliste tööriistade abil (majakad jne) rõhtsalt ja siledalt laiali ajada. Mingit muud ajuvabadust, eriti suust tulevat, nendelt ei vajata. Kõike pole mõtet omale osta ega isegi rentida, kui teenus on tuleb mingi 15-20% kallim. Miks sõita ja aega kulutada...

Kas keegi on kunagi viitsinud mõelda ja loogikat kasutada sellist pilti vaadates: siia peale (sama 100 ruutu põrand) läks 20 tonni betooni ehk 200 kilo ruutmeetrile 10-sendise kihina. Öelge, KUHU see vajub, kui ees on näha 100+ kilose Mehe nr.45 ehk ümardatult 30X10cm pläta jäetud "jäljed"??? See on 100 kilo 0,03 ruudule!!! Ma peaks vajuma munadeni sisse, et tulevane pealispind kuhugi üldse vajuma hakkaks! Võite proovida, natuke "niheledes" ehk EPSi maha laotades jätate just äsja suure teerulliga trambitud liivale samasuguse jälje. Ja kokku sai tambitud u.10-kilose käepärastest materjalidest tambiga. Jah, nõus, tagasitäide oli mõned ajad seisnud mitte polnud värskelt kopaga tõstetud. Kohati loed tänaste ehitus"spetside" lugusid kui Asimovi või Hellati ulmejutte Mirabilia sarjast... Ja siis imesatatakse, kui ma ei anna luba Arvo (ja ka Jaak) Veski asjade kasutamiseks aga andsin selle viimati 1935 sündinud Tiit Massole raamatu "Vanade väikemajade tarindid" tegemiseks sest Ta on mõtlev ajudega Härrasmees-Insener! Seda ajuvaba sisutut  füüsikaseadustega vastuolus olevat reklaamipläga lihtsalt ei kannata lollidele ajupesuks trükkida, vähemalt meie ei aita sellele kaaasa  See on meie suguvõsa eesmärk olnud alati - püüda HARIDA ja panna loogiliselt MÕTLEMA!