[13piisab]

"hobiautod" küsimuse taustaks - homme piikab ühel tunnil huvitavat elektrihinda. 4eur/kWh. Manuspildi EE äpis on koos KMga 4,8eur.
Roheenergiatega jõuame sinna, et tark tarbimine on mõistlik. St kus saab - et kütmised, aku laadimised jne mitte-ajakriitilised tegevused toimuks, kui energiat teises otsas juhtmesse topitakse. Meil on praegu muidugi börsi-hinnastamise loogika veel täiendava võimendajana, aga las tema olla - ehk saab selle loogika peagi uude defitsiidi-reaalsusesse paremini sobivaks.
Kunagine ettevõtja jaoks huvitav ja kohati ka miinusesse käinud bilansienergia (hind on suure volantiilsusega) on nt Energiasalve jms äriplaani aluseks. Kui kõik suudaksid tarbimist ajastada, kaoks see äri ära ning hind oleks stabiilne. Aga seda rohemaailmas ilmselt ei juhtu, niiet saagu energiasalved ja muid Norra moodi energiasalvestid - kuigi nad kasuteguri jne poolest puuriida nimelise insenertehnilise saavutusega konkureerida ei suuda

sama küsitud küsimuse ettevõtlik variant on aga: kui palju suudab seisev elektriauto raha teenida, müües võrku tagasi energiat börsihinna 4eur/kWh puhul, kui 3h varem sai seda akusse talletada hinnaga 0,3eur/kWh?
...ning mitu km selle teenistuse eest sõita saab?
kõik on vaatenurga küsimus - üks näeb probleemi, teine näeb võimalust

"Tegelane5" küsimuse (miks äpid ja kaardiga ei saa?) vastus peitub ilmselt pankade teenustasudes. Kes hetke-reaalsusega kursis, see täpsustab, aga juba mahupõhine komponent oli mõnd aega tagasi suurusjärgus 1%. Mõnedes riikides maksab selle kaardimakse puhul ostja ja seal on see 2..3%. Meil sellist kommet ei ole ja ostja ei näe, kui palju rahast läheb pangale. Tasuta see lõbu aga ei ole