26-08-2022, 10:58 AM
"Börsile" kui rahapõletamise paigale on tänaseks kõrvale tekkinud "ükssarvikud" või siis "idud". Väga suur hulk ajuvaba raha on börsilt sinna kolinud ja põleb veel eredama leegiga. Inglid kärsatavad katteta raha katteta helesiniste unistuste taustal...
PS: börs on ka näiteks toidutooraine börs, mida võiks olla ka elektribörs aga ei ole! Mina olen oma töös põhjalikumalt kokku puutunud kakaoga ja pisut ka soja ning suhkruga, mis on ka puhas börsikaup. Ei, mitte kahjuks oma raha eest... Sedasorti börsid toimivad ju aastakümneid ja hinnavahedelt teenitakse meeletuid summasid! Mul oli mingitel hetkedel tollilauomajandada 60 000 tonni kakaod näiteks ja ma ju "nägin" rahanumbreid. Ka juurdehindlust teekonnal näiteks Ghanast läbi börsi Muugale ja sealt Piiterisse Krupskaja tehasesse. kui üleeile ol ihind 2290USD/t ja praegu 2408 USD/t, siis iga tonni pealt on vahe 118 USD 48 tunni peale. Ja kunagise kakaolao hind oleks tõusnud 7 miljonit dollarit kui oleks selle hetke börsihinnaga saanud maha müüa! Aga mõnikord oli ka teistpidi muidugi. Aga alati oli lõpptarbijale elik kommitehastele ja kosmeetikale (muud kakaotooted, pulber, kakaovõi päevituskreemide peamine osa jms) müügil päris rajud juurdehindlused! Numbrilised käibed olid sellised, et tihti ei mahtunud hinnanumber deklari lahtrisse ära - nii pikk tuli
Just kui ma Tollile laoaruannet tegin vms. EEK-hind oli nii pikk, et ma ei suutnud seda kohe otse "dešifreeridagi"... ok, nii hul lasi ka muidugi polnud, selline utreering pigem. Aga 60tuhat tonni maksis ka siis miljardi EEK juurde ad valorem DDU Maardu. MA mäletan et Elevandiluuranniku oam oli odav ja hind ol ilaos 1030USD. 1060X60000=61,8M USD, kurss oli u.11,5 siis ehk 710,7miljonit Easti Krooni. Ghana uba ja tooted olid kõvasti kallimad aga mas ma miljardilist laojääki nägin, vist mitte. Ja Unieveem oli üks tegijatest pakkudes ju "vaid" laoteenust, tooraine oli teiste oma.
Mina töötasin sajandivahetusel, kui oli absoluutne hinnapõhi 1000USD/t juures. Sealtmaalt on hind jälle tõusnud aga kunagise "Kamašokolaadi" tekke põhjustanud 70'te kakao- ja kohviikalduse ning selle aja hinnalaeni 4663USD/t juulis 1977 on veel pikk tee minna. Kes mäletavad, kuidas kohvi hind hüppas siis 40 rublale kilost ja Kommivabrik Kalev pidi uusi tooteid mõtlema sest kakaod lihtsalt polnud!
Nõudlus/pakkumine telg määrab hinna. Kui toorainet elik toodet napib, lähebki hind üles. Selles osas toimib ju ka NP täiesti loogiliselt. Aga kuidagi äraspidiselt: hind on laes, kui tootmsivõimsust on enim ehk päeval Päikesega. Ja öösel, kui on lisaks pimedusele ka enamasti tuulevaiksem, on toote hind odav. Õnneks on eraisikul võimalus elektrit mitte kulutada, nagu jäeti 70'tel šokolaadi söömine ja kohvijoomine maha. Suitsetamine oli odav: 100 grammi Arabicat maksis 4 rutsi, mille eest sai 10 pakki Rumbat a'40 kopikat. Ja õpetaja palk võis olla 120 rubla?
PS: börs on ka näiteks toidutooraine börs, mida võiks olla ka elektribörs aga ei ole! Mina olen oma töös põhjalikumalt kokku puutunud kakaoga ja pisut ka soja ning suhkruga, mis on ka puhas börsikaup. Ei, mitte kahjuks oma raha eest... Sedasorti börsid toimivad ju aastakümneid ja hinnavahedelt teenitakse meeletuid summasid! Mul oli mingitel hetkedel tollilauomajandada 60 000 tonni kakaod näiteks ja ma ju "nägin" rahanumbreid. Ka juurdehindlust teekonnal näiteks Ghanast läbi börsi Muugale ja sealt Piiterisse Krupskaja tehasesse. kui üleeile ol ihind 2290USD/t ja praegu 2408 USD/t, siis iga tonni pealt on vahe 118 USD 48 tunni peale. Ja kunagise kakaolao hind oleks tõusnud 7 miljonit dollarit kui oleks selle hetke börsihinnaga saanud maha müüa! Aga mõnikord oli ka teistpidi muidugi. Aga alati oli lõpptarbijale elik kommitehastele ja kosmeetikale (muud kakaotooted, pulber, kakaovõi päevituskreemide peamine osa jms) müügil päris rajud juurdehindlused! Numbrilised käibed olid sellised, et tihti ei mahtunud hinnanumber deklari lahtrisse ära - nii pikk tuli
Just kui ma Tollile laoaruannet tegin vms. EEK-hind oli nii pikk, et ma ei suutnud seda kohe otse "dešifreeridagi"... ok, nii hul lasi ka muidugi polnud, selline utreering pigem. Aga 60tuhat tonni maksis ka siis miljardi EEK juurde ad valorem DDU Maardu. MA mäletan et Elevandiluuranniku oam oli odav ja hind ol ilaos 1030USD. 1060X60000=61,8M USD, kurss oli u.11,5 siis ehk 710,7miljonit Easti Krooni. Ghana uba ja tooted olid kõvasti kallimad aga mas ma miljardilist laojääki nägin, vist mitte. Ja Unieveem oli üks tegijatest pakkudes ju "vaid" laoteenust, tooraine oli teiste oma. Mina töötasin sajandivahetusel, kui oli absoluutne hinnapõhi 1000USD/t juures. Sealtmaalt on hind jälle tõusnud aga kunagise "Kamašokolaadi" tekke põhjustanud 70'te kakao- ja kohviikalduse ning selle aja hinnalaeni 4663USD/t juulis 1977 on veel pikk tee minna. Kes mäletavad, kuidas kohvi hind hüppas siis 40 rublale kilost ja Kommivabrik Kalev pidi uusi tooteid mõtlema sest kakaod lihtsalt polnud!
Nõudlus/pakkumine telg määrab hinna. Kui toorainet elik toodet napib, lähebki hind üles. Selles osas toimib ju ka NP täiesti loogiliselt. Aga kuidagi äraspidiselt: hind on laes, kui tootmsivõimsust on enim ehk päeval Päikesega. Ja öösel, kui on lisaks pimedusele ka enamasti tuulevaiksem, on toote hind odav. Õnneks on eraisikul võimalus elektrit mitte kulutada, nagu jäeti 70'tel šokolaadi söömine ja kohvijoomine maha. Suitsetamine oli odav: 100 grammi Arabicat maksis 4 rutsi, mille eest sai 10 pakki Rumbat a'40 kopikat. Ja õpetaja palk võis olla 120 rubla?