[hillar2]

Kuna mul oli valida Milwaukee M12 ja Makita 18V akude vahel, siis võtsin omale just Milwaukee M12 määrdepritsi. Oli kõvasti odavam kui Makita ja rohkem asjasse ei süvenenud. Üldiselt ei kurda. Ma päris iga päev teda ei kasuta, aga kui kasutan, eks siis ikka tuub-kaks korraga. Kasutan pisikese 2AH akuga ning surve, kiiruse vms osas ei oska midagi ette heita. Paar korda on olnud, et võtab "hinge kinni" kui määrdekanal ära on kuivanud, aga ma pole kuigi veendunud, et seal võimsam riist aidanud oleks. Oli korra probleem, et ei saa määret kätte ja ei löö vahepeal ilusti. Kurtsin siis määrdepoes ja sain korraliku loengu kuidas määrdetuubid on omavahel erinevad ja kuidas neid erinevaid üldse kasutama peab. On olemas kahte tüüpi määrdepritse. Milwaukee prits on see tavaline, kus tuub läheb tervenisti plekis kopsiku sisse. Sinna on vajalik selline tuub, mis oleks mõlemast otsast tervenisti avatud. Kusjuures neid tuube on ka selliseid, millel tagumist otsa ei pea küljest ära võtma, vaid tõmbad ainult ääriku ära, ning tuubi sees olev ots jääb sisse. Teine tüüp määrdepüstoleid on sellised, millel seda kopsikut koos vedru ja vardaga ei olegi. Need niiöelda imevad määret tuubist välja. Ja need tuubid on eest otsast väiksema avaga. Eeliseks on peamiselt vahetuse kiirus ning see, et tuubi vahetusel ei teki prahti. Lükkad noaga fooliumisse lõhe sisse ja kogu lugu. Ma üritasin just sellist tuubi kasutada enda Milwaukee pritsis. Ja tulemus oligi see, et vedru ei jaksanud enam määret sellest väiksemast avast läbi lükata. Õige tuubiga pole probleeme olnud.

Sa mõtled vist sellist pritsi mis ise imeb: https://pood.motohoov.ee/et/a/maardeprits-eni

seda ka kasutatud (ise ei oma), suruda on hea kuna saab kasutada kaht kätt või magnetiga saab mugavalt panna masina külge kui kergemad niplid ja voolik ka pikk. Samas töökojas oli ka tavapritsid ning kui häda käes oli ning tavamääret ei olnud siis kasutasid seda eni määret tavapritsis. Hind muidugi polegi väga kallim tavapritside teemast aga miinuseks see, et igast külapoest ei saa määret. 

Enamasti olen kasutanud wolf-i lithum komplex-i millel tagumine külg korgiga nagu kõigil määretel ja esimesel otsal tõmbad plastikspilka ära nii et keskele tekib auk. Samuti olen proovinud sellist määret millel pritsipoolse otsa avad nagu konservi ja täises ulatuses saab määre kaetud. Käsiprits lööb igas asendis ära, ingesrolli omaga sain ainult tõstuki haaratsi ära määrida ja siis sai rohkem ta ei suutnud.

Kui siin pritsitäitmist veel arutada siis:
Tegelikult määrdepritsi täitmiseks tuubiversioon on kõige kallim. Kõige soodsam on lusikaga väiksest purgist täita (miinuseks see et väga palju õhku jääb vahele) või siis suuremasse vaati kus määre sees pritsi padrun sisse lüüa (miinuseks kõige äramökerdamine). Kolmas variant on osta 3x odavam määre ämbris ja spets suruõhu määrdeseade osta/rentida töökotta. Siis keerad märdepritsi kiirtäitmisotsikule tavalise määrdenipli ja täida selle kaudu pritsi ära. Miinuseks see et kunagi ei tea kui palju määret juba oled pritsi löönud ja nii mõnigi prits võib plahvatada ületäitmise tõttu   Aga seda ma ei oska öelda kas nende käsitsi täitmise variantide puhul peaks tühja määrdetuubi pritsi sisse jätma või mitte. Pigem vist peaks sest muidu kolvil jääb liiga palju ruumi padrunis loksuda.