[PlyVal64]

Kas see olukord on päris nii lihtne, kui eelkirjutaja kõneleb? Meri oma suurte mahtudega on üks asi, aga see rauast kast toimib tervikuna kui jahutusradiaator ja seda tuleks arvesse võtta nii jäätumise arvutamisel kui ka küttevajaduse juures soojuskaona.

Kogu küsimus on juurdelisatavas ENERGIAS! Midagi ei jäätu, kui pump näiteks kogu aeg vett juurde pumpab. Puhas allika teema...
Õhukäes anumaga on jah ka küljelt külmumise oht, eriti raudkastiga, aga see on lihtne: selleks on peno ja lumi! Penoga kaetakse tegelikult ka suplustiikide jääaugud - ka töötav lahendus ja ei pea koguaeg jääd lõhkuma! Samamoodi peaks tollele kastile mittekasutuse ajaks peno peale panema ja suur osa murest ongi juba lahendunud. Lund tuleb mõhikord rookida  
Vee vedelana hoidmine ei ole 21.sajandil enam teab mis keeruline tegevus. Pigem võib taanduda küsimus sellele, et kas on mõtet energiat kulutada? Energia on ka raha, mida peab kasvõi peno soetamiseks ja mullitamis-soojendamise seadmete ostuks kulutama. Mõte iseenesest on ju lahe: kasutada kasti, millega suvel muud tööd teha. Ja sõltuvalt asukohast ei pruugi jäätumine üldse suur problee molla: Kõpu või Sõrve poolsaarel näiteks  Samas Voore Külalistemaja juures talispulusvanni vedelana hoida on tõsinje väljakutse! Viimane kord Talverallit sinna tehes ütles Perenaine, et neil pole kuid plusskraade olnud, kui üleval mäepeal oli sula. Ehk eks see lahendus sõltub ka asukpohast! Kuna on mere äär ja kui see on näiteks põhjarannik mis ei külmu enamasti kinni, siis on ka temperatuurid teised. 

Veega on ju arvutused lihtsad: meil on vaja tõsta temperatuuri keskmiselt 2 kraadi ehk -1 pealt +1 peale, siis pole jäätumist. Ümardame 20tonni ehk 20000kg vett. Δt° on 2 kraadi. c=4200J/kg·C°. 1kWh=3,6MJ
Arvutus: 4200 * 20000 * 2 = 168 000 000 J = 168MJ / 3,6 = 46,6kWh "energiat" oleks vaja sisse panna. Tahkekütuse kümblustünnide ahjud on 25-60kW! Aga seda energiat on juurde vaja siis, kui kogu 20 tonni vett hakkab jäätumistemperatuurini jõudma. Isoleerid raua ja veepeegli penoga ära, on kütta vaja harva.
Teoreetiliselt tahavad talisuplejad vett hoida +3 kraadi juures nagu on see Looduses. Matemaatiline valem on siis see, et iga tonni vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 1,67 kWh energiat. Ahjah, jää sulamissoojus on 330000 J kilo kohta ehk 0,00033 MJ ehk 0,00009 kWh ehk peaaegu "mittemidagi". Ehk tonni jää sulatamiseks on vaja ümardatult 0,1kWh. Mida külmem on jää, seda rohkem muidugi kulub aga iseenesest JÄÄ vedeldamine on väikese energiakuluga protsess. See ongi tolle mullitamise mõte. Enamus energiast läheb vee temperatuuri hoidmisele. Ja kõige lihtsam on maaseest/merest vedelat ehk sooja vett pumbaga lisada, kui ülejäägi saab jäätumata kuhugile lasta! On veevahetus, mullitaja hoiab jää ära tõstes sooja üles, uue veega lisatakse energiat ja süsteem toimib. Kulu on pumba ja kompressori elekter. Ja seda on vaja siis, kui Päike ei küta ja on kõvad miinused. Peno teeb imet ja mõni miinus on kukesupp...