[valdo]

... aga eks on ka enamus likviidset kraami juba paigale asetunud ja juurde seda ju kusagilt enam ei tule, meie kallid põhjanaabrid annavad sellesse tugeva panuse, et seda kraami järjest vähemaks jääks. Nii et arvatavasti on ka Kurtna laat viie aasta pärast rohkem kirbuturg...

Vaidlen vastu.

Eesti mees on sajandeid korjanud igasugu koli ja nodi põhimõtetel \"ehk läheb tarvis\". Viimase sajandi siis muude asjade seas ka tehnikakola. Et uunikumihuviliste hordid juba alates 1974. aastast (esimesel aastal lätlased, hiljem eestlased ja nüüd kes iganes) Eesti kuure ja pööninguid läbi kamminud, ei morjenda mitte kuidagi üht papit, kelle laialivõetud iludusest/osadest tema enda kuurides/pööningutes ei tea ka naabrid mitte. Eravaldus on senini püha ja puutumatu.

Ja alles aastate/aastakümnete pärast, kui seesama papi või tema pärijad meelt muudavad, saab see kraam teistele huvilistele teatavaks ja kättesaadavaks. Ehk me võime ammuihaldatud asja põksuva südamega Kurtna, Melliste, Palmse või mõnel muul laadal kätte võtta ja osta. Kahjuks on selline saatus vaid murdosal kuuride/pööningute sisudel. Julgen arvata, et valdav enamik (eriti just \"tundmatuid\" irddetaile) langeb vanarauajorsside saagiks ja hekseldakse emeksi veskite poolt puruks.

Samas selle nodi rohkust silmas pidades julgen arvata, et läheb veel aastat 50, kui viimased kuurid/pööningud on uunikumihullude/vanarauajorsside saagiks langenud. Alles siis võivad kurtna laadad kirbuturustuda, ei varem - aga minu silmad seda arvatavasti enam ei näe.

Ning veel - vanasõiduk on erinevate hinnangute kohaselt 20-30 aastat vana liikur, aga see tärmin tiksub iga aastaga edasi. Ehk - Eesti uunikuminduse liikumise sünni ajastul 1970te keskel toodetud isend on kaasajal juba ise uunikum.