[indreksirk]

Esimesest postitusest selles teemas möödub peagi 10 aastat ning läbi aastate on olnud kogu aeg unistuste nimekirjas originaalne DKW F7 Meisterklasse armatuurlaud. Originaali leidmine on osutunud uskumatult raskeks. Puust autos jäik plastiklaadne armatuurlaud lõpuks lihtsalt purunes, rääkimata sellest, et sinna puuriti auke lisalülitite ja näidikute jaoks. Vahel harva on kusagil silmapiiril olnud originaalne korralik armatuurlaud, kuid seda Kesk-Euroopas ning reageerimiskiirus ei ole olnud piisav. Kvaliteetseid koopiaid ei tehta ning mittekvaliteetset ei ole käsi tõusnud autosse panema. Purunemise kõrval on teine probleem armatuurlaua pinnakate - see on bakeliidist valatud vormi sisse ning seda osaliselt struktuurset ning osaliselt kirju mustriga siledat pinda on keeruline autentselt järele teha. Mainimata ei saa ka jätta seda, et tegemist ei ole ju kalli autoga, mistõttu ei minul ega teistel harrastajatel ei ole huvi panustada sellisesse tegevusse ebamõistlikke summasid. Vahelepõikeks niipalju, et Audi Muuseum valmistas ca 20 aastat tagasi arvestatava partii väga kvaliteetseid DKW F5 armatuurlaudasid, mis on paljudele taastajatele olnud abiks. Ka minu autol on selline koopia, kuid originaalist seda eristada ei ole võimalik - kasutatud on samu vanu vorme, et isegi omaaegsed logod on siseküljel olemas. 

Selle ikalduse juures saigi 2011. aastal üks DKW (see punane) valmis hoopis hilisema mudeli ehk F8 armatuurlauaga. See oli seal olnud juba aastakümneid ning ei ole kuidagi sõitmist seganud. Aastaid elasime ka teadmises, et võib-olla ongi selline üleminekumudel, kus juba uuem armatuurlaud kasutusel. See aga kinnitust ei leidnud ning 1957-1958. aastal tehtud fotodel samast autost võib aimata, et kui Harald Meri sellega Moskvast Eestisse sõitis, siis oli veel originaalne armatuurlaud autos. Nüüd saab vanasõidukina tunnustamise akti tähtaeg läbi ja tahaks ka selles küsimuses jõuda originaalsusele lähemale. Aga sellest juba edaspidi. 

Paar postitust varem on juba kajastatud seda, et originaalne armatuurlaud mitmes tükis on leitud ning kokku liimitud. Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et ettevalmistustööd autosse paigaldamiseks on jõudnud lõpule. Mõned armid on näha, kuid jäägu need möödunud raskeid aegu meenutama. Parandatud armatuurlaud ei lähe siiski kasutusse punase auto peale, vaid sinisele, mis ka muus osas oluliselt originaalsem. Pealegi ei ole me pärast originaalarmatuurlaua kordategemist enam üldse rahul 6 aastat tagasi tehtud  tööga ja tahame selle ümber teha. 

Rahulolematus paistab kõige selgemini alloleval pildil. Originaalse pinnakattega ning ülevärvitud armatuurlaua erinevus on ikka liiga suur. Püüame nüüd paremini.