[ivo86]

Vabandan, kui Sind ärritasin. Vastus oli mõeldud honkomehele.

 jutumärkides NB! "vaimupuue" ehk nõrk funktsionaalne lugemisoskus.

Vabandust, ma ei tulnud selle peale, et kui "vaimupuudega" on jutumärkides, siis on seda viisakas öelda teiste kohta või et see tähendab midagi muud, kui vaimupuudega inimest.

... Eesmärk on võimalikult kiiresti edastada võimalikult palju kergesti omaksvõetavat infot. Kui õpilane läheb klassiruumi, on eesmärk, et välja tuleks võimalikult palju targem inimene.
Kas eesmärk on see, et õpilane mõtleks selle PI olemuse peale ise või see, et kõik 30 matsi, kes seal istuvad, saaks võimalikult kiirelt, lihtsalt ja üheselt aru, mis see PI on ja kust ta pulnud on.

Eesmärk on ju üllas aga ...
1. Trükitekst võimaldab ühes ajaühikus edastada kordades rohkem infot kui audiotekst ...
Trükitekst vs audiotekst? Sa mõtled nüüd siis audioteksti või videot siiski? Video on liikuv pilt, võimalusel koos audioga. Ja video edastab infot ikka väga palju palju kordi kiiremini, kui trükitekst. Ja 8 tunniga jätad Sa 800 lk teksti meelde? Vau. Päriselt.
2. Selleks et mingi asi korraks selgeks saaks on erinevaid võimalusi aga selleks et see ka mällu jääks, tuleb see õppijal ise selgeks mõelda, läbi töötada. Olen põhimõtteliselt nö loengute ja õpetaja õpetamiste vastane - õpilane PEAB MATERJALI ISE LÄBI TÖÖTAMA.
Pähe õppimine s.t. meelde jäämine toimib inimestel erinevalt. Nägude mälu, teksti mälu, visuaalne mälu, seosed.. Ei ole ühtset vastust siin. Kui mind ei usu, googelda.
3. Ise küsimus on kas iga asja põhjust peabki teadma. Vanast ajast on külge jäänud, et kui põlvest põlve edasi antud asjad nii on siis peame seda meeles ja ei juurdle üleliigsete asjade üle. Ehk lausa aksioomina käsitletavad tõed tuleb lihtsalt võtta teadmiseks ja mitte raisata aega nende tuletamise peale. Jäta meelde et pii on 3,14 ja kasuta erinevates valemites ja rohkem polegi vaja. Ei mingit ajakulu seletamisele.
Mitte igat asja ei pea tuletama lõputult. Aga kes otsustab, mis on üleliigne ja mida tuleb lihtsalt uskuda? Eelneva põlve inimesed, kes tõsimeeli usuvad, et inimene omastab teksti kiiremini kui videomaterjali? Ja paar rida ülevalpool sa väidad, et õpilane peab materjali ise läbi töötama. Aga kui tegemist on selle peaaegu aksioomiga? Kas siis tuleks see läbi töötamise asemel hoopis võimalikult efektiivselt omastada?

... Video on kohati asendamatu oma info edasiandmise hulgas ja selle vastuvõtmise lihtsuses. ...

Vastuvõtmise lihtsus sõltub vastuvõtjast aga sisulist infot mahub sinna kordades vähem tekstist-joonisest-tabelist, küll aga palju segavat infomüra nagu taust, esitleja kallutatus jne. Tekstis paistab kallutatus väga lihtsalt välja, poliitikud on ikka eelistanud esineda oraatoritena, kõne tekste lugedes saaks palju rohkem inimesi aru kuidas neid tillitatakse.
Su eeldus, et videos on vähem infot, on vale. Palun uuri, enne kui väidad. Ma ei väida seda enda tarkusest.

...
Tõsi on see, et videode kasu saab eriti tundma siis, kui sul on võtta hea ekraaniga nutitelefon, piiramatu internet ja mõne laialt kasutusel oleva võõrkeele oskus. ...

Tõesti praktiliselt üldse ei vaata videot lukuaugust elik telefoni ekraanilt (kui siis kusagil oodates aega parajaks tehes), ei oska öelda kas minu telefonide ekraanid on piisavalt head või mitte aga nägemine kindlasti seda ei ole ja kasutan igal võimalusel ikka suurt arvutiekraani (20+ tollist), telefonist vaid näed et nt on e-kiri tulnud ja siis lähen arvuti taha lugema.
Internet on piiramatu arvutis, telefonis kasutan sellest paketi limiidist vast mingi 10% aga vot aeg ei ole piiramatu.
OT Praegu vaatan Mark Solonini kanalilt Iisraeli sõdade sarja, iga saade on poolteist tundi aga lugedes oleks kulunud vast max 10 min. Kahjuks pole vastavat kirjandust saadaval ja tuleb raisata aega videole.

Mina raamatuid olen elus siiski mõned lugenud ja nende vastane ka ei ole. Raamat on omal kohal ja vajalik. Aga ei saa avalikult tõsimeeli väita, et raamat annab info palju paremini edasi. Uuri palun, ei anna. No ei ole nii. Raamat sunnib ise rohkem mõtlema ning sellega arendab mõistust, sa pead loetavat peas ette kujutama ja see paneb aju tööle - jah, nii on. Aga mitte iga asja puhul ei pea oma mõistust sundima rohkem rasket tööd tegema, eriti kui selle konkreetse hetke eesmärk on asi võimalikult efektiivselt selgeks või tehtud saada. Video teeb seda tihti palju paremini. Mitte alati.
Jällegi, ma ei väida seda lihtsalt ainult enda kogemusest. Sa oled osav härrasmees, trüki oma küsimus interneedusesse sisse ja vaata, mis vastused saad? On siis video efektiivsem või raamat, info edastamises?