02-02-2023, 18:44 PM
Kõnede esitamisel kehtib lihtne valem - ühe lehekülje A4 teksti ettekandmiseks kulub 5 minutit. Ehk suuliselt saab ühes tunnis ette lugeda 12 lehekülge teksti. Mitte 50 ega 100. kiiremini lugedes ei ole see enam arusaadav.
Video ja kirjalik tekst ei ole vastandid, vaid täiendavad teineteist. Kirjaliku teksti eelis on näiteks see, et on võimalik keerata lehti kiiremini edasi, kui konkreetne info ei paku huvi. Või valida sisukorrast välja enda soovitud peatükk. Video puhul ei ole see võimatu, kuid eeldab video koostaja poolt spetsiaalse programmi koostamist ning selle puudumisel tuleb ikka kogu video läbi vaadata, et teada saada, kas seal on vajalik info.
Levinud teemadel on palju praktilisi videoid ning kasutan seda. Kuid iga asja kohta ei ole, mistõttu vanemate asjadega tegelemisel on asendamatu ka kirjandust lugeda. Ka uuemate asjadega seotud videote puhul tuleb vahel ikka üle kontrollida, kas videos räägitakse faktidest või on tegemist lihtsalt "suunamudijaga", kes räägib seda, mis parasjagu keelele tuli. Tehnilist kirjandust üldjuhul võib usaldada, kuna see enne trükkikotta saatmist on tavaliselt mitme inimese polt üle kontrollitud.
Koolitunnid peaksid ikka maksimaalselt olema vahetu kontaktina, kuna koolidel on ka laiem roll, kui lihtsalt teadmisi anda. See tarkus, mis 12 aastaga lastele antakse, on tegelikult omandatav paari aastaga, kuid lastel on vaja ka sotsiaalseid oskusi ja keegi peab nendega tegelema, kui vanemad on tööl. Videotunnid on kindlasti hea alternatiiv, eriti olukorras, kus on vaja järele õppida, kuna ei saanud kooli minna või ei saanud seal aru.
Kumb on ainuõige - naastrehv või lamell?
Video ja kirjalik tekst ei ole vastandid, vaid täiendavad teineteist. Kirjaliku teksti eelis on näiteks see, et on võimalik keerata lehti kiiremini edasi, kui konkreetne info ei paku huvi. Või valida sisukorrast välja enda soovitud peatükk. Video puhul ei ole see võimatu, kuid eeldab video koostaja poolt spetsiaalse programmi koostamist ning selle puudumisel tuleb ikka kogu video läbi vaadata, et teada saada, kas seal on vajalik info.
Levinud teemadel on palju praktilisi videoid ning kasutan seda. Kuid iga asja kohta ei ole, mistõttu vanemate asjadega tegelemisel on asendamatu ka kirjandust lugeda. Ka uuemate asjadega seotud videote puhul tuleb vahel ikka üle kontrollida, kas videos räägitakse faktidest või on tegemist lihtsalt "suunamudijaga", kes räägib seda, mis parasjagu keelele tuli. Tehnilist kirjandust üldjuhul võib usaldada, kuna see enne trükkikotta saatmist on tavaliselt mitme inimese polt üle kontrollitud.
Koolitunnid peaksid ikka maksimaalselt olema vahetu kontaktina, kuna koolidel on ka laiem roll, kui lihtsalt teadmisi anda. See tarkus, mis 12 aastaga lastele antakse, on tegelikult omandatav paari aastaga, kuid lastel on vaja ka sotsiaalseid oskusi ja keegi peab nendega tegelema, kui vanemad on tööl. Videotunnid on kindlasti hea alternatiiv, eriti olukorras, kus on vaja järele õppida, kuna ei saanud kooli minna või ei saanud seal aru.
Kumb on ainuõige - naastrehv või lamell?