[Lauri_L]

Enne, kui tohib labida (ametlikult) maasse lüüa, peab iga suuremat ehitust alustama kohustusliku bürokraatia ning raha maksmisega. Ei saanud ka mina sellest üle ega ümber. See, mida eelnevalt ära peab tegema ning mis ulatuses, sõltub suuresti sellest, kui suurt asja (antud juhul garaaži) sa endale ehitada soovid. Mina alustasin nö valgelt lehelt. Täiesti tühi heinamaa lapp, kuhu oli vaja midagi püsti panna. Esimesed paar-kolm kuud kulusid iseendaga kompromisside saavutamisele. Ehk püüdsin välja mõelda, missugune tulevane garaaž tervikuna olema peaks ja kuidas see sobituks minu rahakoti, juba olemasoleva tehnika, tulevikus soetatava tehnika ja kõige teiste võimaluste suurustega. Eestis täna ehitades jagunevad ehitised laias laastus kolme suurusesse ehitusaluse pinna ja kõrguse osas, 20m2 ja kuni 5m kõrge (mis ei vaja põhimõtteliselt ühtegi luba püsti panemiseks), 20-60m2 ja kuni 5m kõrge (mis vajab projekti ja ehitusteatist) ning üle 60m2 hoones, kus peab kõik kõige kangemad dokumendid täie rauaga lauale panema.


Teadsin, et meie valla isandad on üsna karmi käega, kui juttu tuleb hoonete püstitamisest ning veel enam looduslikule rohumaale, nagu minu puhul. Samuti on paljud sama piirkonna inimesed ja ka ise hädas olnud ehituslubade hankimisega. Ühesõnaga hirm tegi araks ja esimene mõte oli oma tegemised ära mahutada 60 ruudusesse hoonesse. Süües isu aga kasvab ning kui vaatasin juba hoovis vedelevat tehnikat ning pidevalt kasvavat "igaks juhuks" soetatud kola hunnikut, siis sai ära otsustatud, et peab ikka täispangale minema ning tulevase garaaži nii suureks venitama, kui rahakott vähegi kannatab. Kõige suuremaks leevenduseks asja juures oli see, et perenaine oli päri iga minu plaaniga ning otsusega ehitada võimalikult suur "abihoone".

Mõeldud-tehtud. Tegin valda avalduse ja küsisin oma kinnistu jaoks projekteerimistingimused. Kui need käes, tekkis peas järgmine konflikt, sest projekteerimistingimustes olid teatavad piirangud, mis mõjutasid tulevasi plaane. Peamiselt oli tegemist nõudmisega, et rajatav hoone peab järgima olemasoleva eluhoone ning naabruskonna hoonete disaini, väljanägemist jms. Samas ei olnud tegemist millegi üllatava ega ületamatuga. Lihtsalt mõni asi tuli peas ümber joonistada. Selles etapis hakkasin pisut enam huvi tundma selle vastu, et mis load ja dokumendid siis kõik kokku tuleb koguda ning mis dokumente peab koostama ja täitma ühe keskmise suurusega garaaži ehituse käigus. Selleks sai veedetud päevi veebis ning lõpptulemus oli järgmine:
Enne ehituse alustamist on vajalik: projekteerimistingimused kohalikust omavalitsusest, geoalus koos tehnovõrkude kooskõlastustega, hoone projekt, ehitusluba, hoone telgede mahamõõtmise akt.
Ehituse ajal: ehituspäeviku täitmine koos kaetud tööde aktidega

Olin otsustanud, et hoone projekt tuleb nö eskiisprojektina. Ehk paberile nii palju kui minimaalselt vajalik ja nii odavalt kui vähegi võimalik. Kuna ise pole varasemalt ehitamise ega ehitusdokumentatsiooniga üldse kokku puutunud, siis oli plaan arhitektilt paluda täisteenust projektist kuni ehitusloani. Arhitektuuri bürooga läks nii, et põhimõtteliselt astusin sisse esimesse ettejuhtunud arhitektuuribüroosse Mustamäel. Tagant järele mõeldes meenub vanasõna, et ka pime kana leiab mõnikord tera. Tegemist oli minu elu esimese ahitektuuribüroo külastusega. Eeldasin, et mul tuleb kurja vaeva näha oma mõtete selgeks tegemisega ning arvestades meeletute ooteaegadega lõpptulemuse saamiseks. Tegelikkuses läks aga nii. Astusin büroo uksest sisse. Kolm noormeest olid arvutite taga ja tegid oma tööd. Küsisin, et kas härrastel hetk aega ka on. Muidugi oli. Istusime laua taha maha, andsin projekteerimistingimused näpu vahele ja seletasin neile ca 15min, mis plaanid mul on. Tundus, et noormehed olid ka tehnika mehed. Mina seletasin oma mõtteid, esimene neist küsis lisaküsimusi ja teine kritseldas samal ajal midagi paberile. Seejärel leppisime kokku töötasus ning mind saadeti uksest välja lubadusega, et paari päeva jooksul on projekt ülevaatamiseks valmis. Paari päeva jooksul? Mõtlesin, et tehti nalja, kuid kaugel sellest. Kahe päeva pärast oligi esmane projekt postkastis. Olin meeldivalt üllatunud, sest sealt vaatas vastu täpselt see, mida olin lootnud. Uskumatuna tundus, kuidas poisid suutsid pelgalt jutu järgi sellise asja kokku panna. Kulus veel 3-4 kirjavahetust, kus panime paika veel lõplikud detailid ning projekti võis lugeda valmis saanuks. Järgmiseks etapiks oli projekti alusel ehitusloa taotlemine. Olin omale selgeks teinud, et ega see ilmselt väga valutult ei lähe. Aga võta näpust. Oli nädala teisipäev, kui sai makstud riigilõiv ning arhitekt saatis projekti kohalikku omavalitsusse koos ehitusloa taotlusega. Neljapäeval tuli vastus, et vajalikud on mingid muudatused (ei mäleta, mis need olid, aga midagi suurt mitte). Muudatused said samal päeval tehtud ja omavalitsusse saadetud. Järgmise nädala teisipäeval oli mul kiri postkastis, et ehitusluba on väljastatud. Tundub uskumatuna saada ehitusluba 7 kalendripäevaga Tallinna külje all asuvale kinnistule. Ajas käe ikka vägisi pudeli järele, et tähistada .

So far so good! Nüüd siis pisut täpsemalt sellest, missugune tulevane garaaž välja peaks hakkama nägema. Sai otsustatud, et hoone ise tuleb ehituslikult võimalikult lihtne. Ehitusaluseks pinnaks on 160m2. Küljepikkused 16x10m, harja kõrgus 6m, seest 1/4 osas kahekorruseline, 3/4 osas täiskõrge avatud ruum. Sisse eraldi puutööruum, eraldi metallitööruum, suur garaažiosa, teise korruse peale mancave ning loomulikult põrandaküte! Lintvundament, välis- ja siseseinad väikeplokist, viilkatus plekk-kattega, vooder puitlaudis. Projekt ise oli tagasihoidlik. Joonised, mille põhjal asja valmis peab ehitama, on järgmised:

Vundamendi osa


Esimene korrus


Läbilõige


Eestvaade


Tagantvaade


Pealtvaade