25-02-2023, 21:19 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-04-2023, 18:19 PM ja muutjaks oli mopple.)
Nagu eelnevast postitusest selgus, siis traditsioonilisi trafoga keevitusseadmeid Euroopas ning ka Briti saartel enam toota ja varsti ka müüa enam ei ole võimalik, ning edaspidi saavad kõik keevitusvooluallikad olema invertertehnoloogia põhised.
Inverter üldmõistena tähendab alalisvoolu muundamist vahelduvvooluks.
Invertertehnoloogial keevitusvooluallikas on tegelikult keerulisem kui vaid lihtsalt näiteks autodesse mõeldud inverteritel. Piltlikult on see ka ära toodud keevitusvooluallika andmesildil. Näiteks lisasin fragmendi ca 20 aastat vana AC/DC Tig andmesildist.
Vasakult liikuma hakates näitab 1 ning ~ sisendit, ehk antud juhul 1-faasilist vahelduvvoolu.
Järgmisena on skeemil alaldi tingmärk, mis tähendab et vahelduvool alaldatakse alalisvooluks, tavaliselt 325 V.
Edasi aga läheb juba huvitavaks. Kast f1 / f2 tähendabki inverterit, mis tuleb ingliskeelsest mõistest invert ehk pahupidi pöörama. Sisuliselt tähendab see seda, et kasutades kahte või enamat jõutransistori (kas IGBT või ka MOSFET) ning mikroprotsessorjuhtimisega juhtplokki tekitatakse alalisvoolust kõrge sagedusega (20 - 100 kHz) kõrge pinge ning madala voolutugevusega vahelduvvool. Visuaalselt on inverteris toimuv hästi näitlikustatud sellel videol.
Järgnevalt muudetaks saadud kõrge pingega ning madala voolutugevusega vool trafos kõrge voolutugevusega ning madala pingega vahelduvvooluks. Kõrge pinge ning väga kõrge sagedusega voolu muundamine on võrreldes traditsioonilisega võrgupingest toidetavate trafodega olulislet efektiivsem, kuna suure sageduse tõttu ei jõua trafo voolu suuna maha muutudes niiöelda "maha jahtuda" ning kaod on väiksemad.
Viimase sammuna alaldatakse saadud kõrge voolutugevusega vool alalisvooluks.
Vahelduvvoolu võimekusega TIG kui ka MIG/MAG aparaatide puhul lisandub veel üks inverterplokk, mistõttu on vahelduvvooluaparaadid ka kallimad kui ainult alalisvooluga aparaadid. Näitepildil oleval skeemil vahelduvvoolu inverterplokk ei ole välja toodud, tootja on piirdunud ainult alalisvoolu ning vahelduvvoolu tingmärgiga.
Kogu eelnev jutt ka veel kahe pildiga välja toodult, esimene on võetud ühe seadme kasutusjuhendist ning teine A. Laansoo raamatust „KEEVITUS MIG/MAG keevitus“.
Kellel on huvi põhjalikuma seletuse järele, siis seletav inglisekeelne video 1-faasilise elektroodinverteri näitel.
Tänaseks on elektroonikatööstus niivõrd arenenud ning idamaades toodetakse standardseid inverter- ning juhtplokke tööstuslikes kogustes, mis võimaldabki ka meil juba poest lihtsa elektroodkeevituse komplekti alumiiniumist kaablite, transpordi, maksude ning kõigi osapoolte kasumitega alla 100 eurose hinnaga lõpptarbijale müüa.
Samas sarnase aparaadi täiskomplekt tunnustatud keevitusseadmete tootjalt võib maksta ka kuni 1000 eurot. Hinna erinevuse põhjusteks on näiteks tootmine Euroopas, maksimaalselt kvaliteetsete komponentide kasutamine, toimiv garantii ning seadme arendamise ning testimise kulud, mis tuleb jagada väiksemale arvule müüdud seadmetele.
Inverter üldmõistena tähendab alalisvoolu muundamist vahelduvvooluks.
Invertertehnoloogial keevitusvooluallikas on tegelikult keerulisem kui vaid lihtsalt näiteks autodesse mõeldud inverteritel. Piltlikult on see ka ära toodud keevitusvooluallika andmesildil. Näiteks lisasin fragmendi ca 20 aastat vana AC/DC Tig andmesildist.
Vasakult liikuma hakates näitab 1 ning ~ sisendit, ehk antud juhul 1-faasilist vahelduvvoolu.
Järgmisena on skeemil alaldi tingmärk, mis tähendab et vahelduvool alaldatakse alalisvooluks, tavaliselt 325 V.
Edasi aga läheb juba huvitavaks. Kast f1 / f2 tähendabki inverterit, mis tuleb ingliskeelsest mõistest invert ehk pahupidi pöörama. Sisuliselt tähendab see seda, et kasutades kahte või enamat jõutransistori (kas IGBT või ka MOSFET) ning mikroprotsessorjuhtimisega juhtplokki tekitatakse alalisvoolust kõrge sagedusega (20 - 100 kHz) kõrge pinge ning madala voolutugevusega vahelduvvool. Visuaalselt on inverteris toimuv hästi näitlikustatud sellel videol.
Järgnevalt muudetaks saadud kõrge pingega ning madala voolutugevusega vool trafos kõrge voolutugevusega ning madala pingega vahelduvvooluks. Kõrge pinge ning väga kõrge sagedusega voolu muundamine on võrreldes traditsioonilisega võrgupingest toidetavate trafodega olulislet efektiivsem, kuna suure sageduse tõttu ei jõua trafo voolu suuna maha muutudes niiöelda "maha jahtuda" ning kaod on väiksemad.
Viimase sammuna alaldatakse saadud kõrge voolutugevusega vool alalisvooluks.
Vahelduvvoolu võimekusega TIG kui ka MIG/MAG aparaatide puhul lisandub veel üks inverterplokk, mistõttu on vahelduvvooluaparaadid ka kallimad kui ainult alalisvooluga aparaadid. Näitepildil oleval skeemil vahelduvvoolu inverterplokk ei ole välja toodud, tootja on piirdunud ainult alalisvoolu ning vahelduvvoolu tingmärgiga.
Kogu eelnev jutt ka veel kahe pildiga välja toodult, esimene on võetud ühe seadme kasutusjuhendist ning teine A. Laansoo raamatust „KEEVITUS MIG/MAG keevitus“.
Kellel on huvi põhjalikuma seletuse järele, siis seletav inglisekeelne video 1-faasilise elektroodinverteri näitel.
Tänaseks on elektroonikatööstus niivõrd arenenud ning idamaades toodetakse standardseid inverter- ning juhtplokke tööstuslikes kogustes, mis võimaldabki ka meil juba poest lihtsa elektroodkeevituse komplekti alumiiniumist kaablite, transpordi, maksude ning kõigi osapoolte kasumitega alla 100 eurose hinnaga lõpptarbijale müüa.
Samas sarnase aparaadi täiskomplekt tunnustatud keevitusseadmete tootjalt võib maksta ka kuni 1000 eurot. Hinna erinevuse põhjusteks on näiteks tootmine Euroopas, maksimaalselt kvaliteetsete komponentide kasutamine, toimiv garantii ning seadme arendamise ning testimise kulud, mis tuleb jagada väiksemale arvule müüdud seadmetele.