[Lauri_L]

Järgmiseks sammuks oli eelnevalt valmis kaevatud sissesõidutee sõidukõlbulikuks muuta. Seda eelkõige raskeveokitele, sest vundamenditaldmiku valamiseks oli ligipääs hädavajalik. Muidugi polnud mingi mõnu 50m kauguselt tonnide viisi väikese traktori frontaaliga kuumaastikul killustikku vedada. Ühesõnaga tuli ära teha. Veel enne, kui pinnase ettevalmistamisega alustasin, kaevasin platsi tulevase garaaži eest suuremaks. Projekti oli ette nähtud hoone laiune parkimis- ja ümberpööramisplats autodele. Ühesõnaga sai lahti kaevatud lisaks selline 10m pikk ja 20m lai ala hoone eest suunaga väljasõidutee poole. Sissesõidutee ja garaažiesise platsi põhi enam nii hea ei olnud. Oli palju ebaühtlast paasi, kus sees oli suuremad lahtise pinnase kihid. Selge oli see, et kogu kaevatud ala ääred katan geotekstiiliga, et ümbritsev pinnas tee põhja (killustiku) sisse ei vajuks. Kihid peavad olema eraldatud ja nii püsib tulevane tee ka puhtam. Kuna põhi oli nagu oli - kohati pehme, siis sai tehtud otsus, et geotekstiil läheb kogu tee ja parkimisala alla. Mul oli eelnevalt valmis ostetud 200m pikkune ja 4m laiune (2m lai kokkukeeratuna) geotekstiili rull. Osa sai drenaaži jaoks ära kasutatud, ülejäänuga hakkasin sissesõiduteed katma. Tee oli pisut üle 4m lai ja kaevatud keskmiselt 60cm sügavuseks. Pinnases oli palju ebatasasusi, mis "neelasid" materjali. Seega tee peale laiuses kolm 2m pikkust geotekstiili riba ülekattega. Eks ta paras tuulelipp oli... tuli kohe leida kivid ankruteks. Selline siis sai.









Tee põhja jaoks tellisin killustiku 32-64. Sellised parajad kartuli suurused tükid. Täitsin kahes osas - 10cm + 10cm. Esimeseks kogu täiteks 10+10cm paksuse kihina (+sügavamad kohad) läks kaks ja pool autokoormat ehk ca 50 tonni killustikku. Selle töö juures suurt kosmoseteadust minu jaoks ei olnud. Auto tuli ja pani koorma maha. Hakkasin aga frontaaliga algusest minema. Pätsid maha ja tagurtpidi siledaks. Selle 1,5 tunniga, kui auto järgmise koorma järel käis, oli eelnev juba ära teisaldatud ning siledaks aetud. Mõlemad kihid lasin pinnasetihendajaga üle. Tee jaoks võtsin rendist 500kg tihendaja.







Nagu näha, siis jätsin meelega tee ääreosa ja ühe poole parkimisplatsi alast esialgu täitmata. Üks asi oli jäänud veel tegemata. Selleks oli maakaabel garaaži toiteks. Siin tuli tuttav miniekskavaatoriga paariks tunniks appi. Eluhoonest sai trass läbi õue kuni  uue tee keskosani kaevatud, kust see siis edasi mööda tee äärt kuni garaažini sai veetud. Keda numbrid huvitavad, siis kasutasin geotekstiili erikaaluga 130g/m2 kohta, maakaabliks läks XPK 5G10 ehk siis 5-sooneline ja 10mm2 soone ristlõikega kaabel. Kaitseks läks ümber kõige tavalisem kollane 450N kaablikõri läbimõõduga 50mm.





Tee servast oli kaablit hea vedada. Fotol olevad põllukivid on vaid esialgseks fikseerimiseks. Hiljem võtsin need ära "matsin" kaablikõri peenema fraktsiooniga killustikupadja alla. Parkimisplatsi osas tekitasin kaablikõrile kividest "tunneli". Oli olemas mingi kogus üleliigseid vanu silikaattelliseid. Need panin reas kaablikõri mõlemale poolele ning katsin pealt laiemate paekivi tükkidega. Seejärel killustik peale.



Ja kui see tehtud, siis sai ka teise poole parkimisplatsist ära täita. Selline nagu alloleval fotol näha, töö välja kukkus. Esimesed katsetused raskema tehnika osas tegin Jumz'iga. Midagi kuskilt veerema ega vajuma küll ei hakanud. Mitte sinna poolegi. Rattad vagusid ei jätnud. Võis olla üsna kindel, et tee oli nõus vastu võtma ka raskemaid masinaid (nt. betoonimikser).



Üritan kaks väiksemat ja samalaadset teemat ühte postitusse ära mahutada. Nimelt vundamendi taldmiku aluse tegemise. Kogu see killustikuga möllamine oli üsna kokakunstiks kätte läinud. Igale poole, kuhu sai ja kus ette ei jäänud olin killustiku tagavarasid peitnud. Oli olemas oma hunnik fraktsioonile 8-16, 16-32 ja 32-64. Nagu paarilt ülalolevalt fotolt juba näha on, olin valmis teinud pikendused A-kujulistele märkidele, kuhu oli kantud hoone vundamenditelgede märgid. Pikendused ulatusid vundamendiaugu äärelt augu põhja ning eesmärk oli vundamenditelgede täpsed asukohad auku ehk taldmikule lähemale tuua. Tegin lihtsalt. Augu põhja lõin telje ligikaudsesse asukohta vaia ning ühendasin selle stabiilsuse saamiseks augu serval oleva A-ga. Ilus see polnud, kuid asja ajas ära. Augu põhja midagi püsivamat teha ka ei saanud, sest paas oli vastas. Selline ülesehitus aitas mul telgi märkiva heinapallinöör vedada võrdlemisi killustikupadja lähedale ja nii teljed füüsiliselt maha joonistada. Taldmiku aluse kõrguse valimisel tuli hakata juba täpsemalt arvutama. See ei pidanud enam olema mitte ainult loodis ja hästi tihendatud, vaid ka õige kõrguse peal. Teada oli, kus peab olema hoone nullkõrgus ja teada oli, kus oli vundamendiaugu põhi. Taldmiku kõrguseks olin planeerinud 250mm, lintvundamendiks kolm kihti Fibo 5 väikeplokki. See mis üle jäi, tuli täita ja tihendada taldmiku aluseks. Taldmiku aluse esmase täite tegin 16-32 killustikuga. Edasi läksin 8-16 killustikuga, et parem loodida oleks ning et saaks ühtlasema kihi. Tehnoloogia oli järgmine. Frontaaliga vedasin jupphaaval kildu sisse, otse frontaalilt suurema kühvliga käsitsi telgede peale ning rehaga laiali ja loodi. Seejärel täristasin pinnasetihendajaga üle. Selliseid korduvaid täite-ja-tihendusoperatsioone tuli olenevalt kohast 3-5 korda teha. Kui mälu ei peta, siis seda nikerdamist jagus kaheks pikaks tööpäevaks. Oleks üks või kaks paari käsi abiks olnud, oleks saanud tunduvalt rutem tehtud. Lõpptulemus oli rahuldav. Oleks tahtnud paremini, kuid oskused jäid vajaka. Kogu killustikupadja ulatuses sain laseriga mõõtes kõrgeima ja madalaima koha vaheks 15mm. Eks see tuli peamiselt sellest, et killustikupadi oli lai. Telgede kogupikkus tuli 66 meetrit.





Kahel fotol allpool on näha, kuidas ja mis otstarvet minu odav lahendus heinapallinööride näol kandis.





Ning seejärel sai taldmikuvormide ehitamiseks maha joonistada hoone teljed. Tekkis esmakordne teoreetiline võimalus oma garaaži sisse astuda ja ligikaudseid mõõte hoomata. Oli koht, kui lõi moti taas lakke ja viis suu kõrvuni. Edeneme.