[Lauri_L]

Vundamendi taldmikule andsin aega kuivamiseks ning üleüldse oma uue elu üle järgi mõtlemiseks viis päeva. Seejärel tundus, et võiks juba olla hea lindi osa, st kolme kihi fiboploki raskuse vastuvõtmiseks. Nagu eelpool välja sai hüütud, tuli taldmiku osa fibo 5 plokist. Algselt oli plaanis välisseintele 300mm laiusest plokist lint ja siseseintele 200mm laiusest. Selle aga mängisime ümber mõningate tekkinud materjali kvaliteediprobleemide tõttu. Nimelt oli alus saabunud 200mm laiuste plokkidega defektne. Plokkides olid pöidla suurused augud, mis olid täis kõige tavalisemat ehitusliiva. Ehk siis tootmisviga. Õnneks oli 300mm laiust plokki piisavalt ning taldmik piisavalt lai (400mm) nende ladumiseks. Nii lintvundamendi, seinte kui ka teiste sõlmede juures (v.a paar erikonstruktsiooniga sõlme) kasutasin Bauroci kodulehel toodud näidissõlmede jooniseid. Minu projekt oli ju tavaline eskiisprojekt, mitte ehituslik projekt koos sõlmede jms joonistega.



Fibo ladumist sai alustatud taas suurema mõõtmisega ehk taldmikule hoone telgede kandmisega. Tähtis oli nurgad ning diagonaalid täpselt paika saada. Nüüd, kui oli olemas kindel ja sile aluspind, oli seda lausa lust teha. Hoopis teine tera, kui augus pori sees möllata või heinapallinööri abiga taldmiku killustikupadjale telgi vedada. Esimese rea plokkide alla taldmiku peale läks maakeeli niiskustõkkematerjal ehk hüdroisolatsioon. Mina kasutasin selleks 300mm laiust keevitatavat sokliriba (foto üleval). See oli ainukene "tahkel" kujul hüdroisolatsioonimaterjal, mida kohalikust ehituskauplusest võtta oli. Keevitama ma seda kuhugi muidugi ei hakanud. Sai taldmikule õigesse kohta lahti rullitud, keevitatav osa allpool, liivane (teraline) osa üleval pool. Esimese kihi ladumine oli kõige vaevalisem ja sellega pidi kõige hoolsam olema, et saaks õige koha peale ning alustuseks kena ning sirge. Õnneks olid teadjamad sõbrad abis. Kui nurga plokid olid paigas ja loodis, siis nende vahele sai tõmmatud müürinöör. Edasi oli juba mördi segamise, plokkide ette tassimise ja ladumise vaev. Tuleb tunnistada, et oli ikka uhke tunne küll esmakordselt kivi laduda ja veel ise enda garaažile. Alloleval fotol täpsemalt näha, kuidas algust sai tehtud. Viimased kivid veel ootavad isolatsioonimaterjalie paigaldamist.



Nagu tüüpsõlmede joonisel märkusena kirjas, sai esimese ja teise rea vahe ära armeeritud. Selleks läks sinna kõige tavalisem fibo bi-armatuur ehk "redel".















Esimese päeva lõpuks oli esimene rida plokke paigas nii perimeetri kui siseseinte osas. Enne õhtule minekut said paika ka teise rea nurgaplokid ning stardiasendisse said tassitud uued kivid järgmise päva alustamiseks.



Kuna algus oli juba tehtud, siis järgmine päev algas otsejoones teise rea plokkide ladumisega. Teine rida käis paika nelja tunniga ning sinna otsa läksid kohe ka vundamendilindi sidumisvöö valamiseks ette nähtud fibo U-plokid. Tegemist seest nõgusate plokkidega, millel samuti laiust 300mm, kuid pikkust võrreldes standardse fiboplokiga oluliselt vähem. Kuna töö käis nagu laeva köögis, siis fotod said tehtud alles päeva lõpus, kui kogu töö valmis oli.



















Tuleb tõdeda, et müüri ladumine on äärmiselt kiire protsess. Eelkõige võrreldes kõige sellega, mis varasemalt ettevalmistustöödena ära tehtud sai. Muidugi on suur vahe sees, et kas toimetab üks inimene, kaks, või kolm. Kolme mehega tehes kulus lindi osa ladumisele kaks korralikku tööpäeva. Tuletan meelde, et seda oli kokku 3x66 meetrit. Tööjaotus oli selline, et üks mees ladus pidevalt, teine ladus ja kandis segu ette, kolmas tegi segu ja kandis kive ette.