[Lauri_L]

Vahepeal käis külas EPSi auto ja tõi ära kogu vajaliku isolatsiooni vundamendi soojustamiseks. Valitud sai punniga (ametlik nimetus "sulundiga") EPS120 Perimeeter. Tellisin plaadid mõõtudega 60x100cm ning seda kahes paksuses - 50mm ning 100mm.





Vundamendi lint tahtis aga enne soojustuse paigaldamist veel ettevalmistusi saada. Seda niiskustõkke (hüdroisolatsiooni) näol. Hüdroisolatsioonina kasutasin sellist toodet nagu Waterstop Bituumen Hüdroisolatsioon. Vaatasin palju veebist, kuidas seda asja üleüldse peale kantakse. Sain aru, et enamasti pritsiga. Härradel videoklippides olid selle jaoks igati uhked masinad. Minul selliseid ei olnud. Otsustasin läbi ajada oma pisikese kompressori ning autoremondist tuttava kivikaitsepüstoliga. Anumana kasutasin tavalist 5l mahuga klaasipesuvedeliku kanistrit. Eks see selline kodukootud lahendus oli ning töö oli vaevaline. Kompressor oli samuti sellise töö jaoks liialt väike. Kuid tehtud sai. Minule üllataval kombel oli bituumen vedeldatav veega. Enne töö alustamist käisin perimeetri suruõhuga läbi ja üritasin võimalikult suurest osast tolmust ja sodist lahti saada. Seejärel asusin mögina kallale. Kokkuvõttes sai vundament hüdroisolatsiooniga üle käidud neli korda. Neist kaks esimest korda pritsi ning vedela mastiksiga. Kolmandal korral pigistasin pritsist läbi nii paksu olluse kui sain (ikkagi oli tegemist veel võrdlemisi vedela konsistentsiga) ning neljanda korra käisin kogu osa üle juba pintsli ja kõige paksema kraamiga. Pärast esimest kihti pritsiga oli väljanägemine selline:













Pärast kolmandat kihti pritsiga oli väljanägemine juba tunduvalt parem ning fibo teralisus korralikult kaetud:







Sel ajal kui hüdroisolatsioon kuivas, tegelesin sadevee äravoolutorudega. Äravoolutorudena kasutasin sama mõõduga (d=110mm) toru nagu taldmiku drenaaži puhul. Mõistagi olid sadeveetorud augustamata. Täpsem tootenimetus oli Uponor Storm Water Pipe 110/95 ning ka need tulid 6m pikkuste sektsioonidena. Kuna eelnevalt paigaldatud drenaaživeetorud olid kenasti killustikuga kinni aetud ja killustik pealt siledaks rehitsetud, siis oli edasine sadeveetorude paigaldamine puhas lust. Kõigepealt mõõtsin välja kohad, kuhu peaksid tulevikus tulema sadeveerennide äravoolude otsad. Neid oli planeeritud iga hoone nurga juurde. Seejärel rehitsesin aluse kerge kalde alla suunaga kõige kaugemast nurgast kõike lähemale, kus asus nurgakaev, mis vee läbi trassi eemalolevasse kraavi juhtis. Edasine oli juba nagu lapsele lego kokkupanemine.











Päeva lõpus sai korraks ka maha istutud, mõeldud ning ette kujutatud, et missugune garaaži sein kunagi välja hakkab nägema.