[spitfire]

läksin aluspinnale (paele) nii lähedale kui sain, et tagada võimalikult suure osa drenaažvee efektiivne ärajuhtimine taldmiku alt ja lähedalt.

Nigut siin Klassikud olla öelnd, et vesi hunnikus ei püsi...! ;-)

Siin on jäänud peale teooria, et talla alt peab saama vesi ära juhitud, mis tundub ka mulle loogiline. Olen kuulnud ka teooriat, et vesi peab jääma siiski talla alla, ehk siis drenaazi madalaim punkt on talla alumine serv. Oskab keegi kommenteerida, mis on milleks hea ?

Päästvaks elemendiks (või siis miks otsustasin hetkel lihtsama vastupanu teed minna) on antud olukorras see, et kõik minu drenaaži ja sadeveetorud asuvad ühise ja geokangaga kaetud killustikupadja sees. Ja seda on palju ning aluseks on hoonest eemale äravoolutrassi suunas kaldega paene pinnas. Samamoodi 140m äravoolutoru, mis on iseenesest aukudega drenaažitoru, on paigutatud 60x40...60cm killustikupadja sisse. Puhastuskaev igaks juhuks iga 30-40m vahel. Ehk minu puhul võiks kogu süsteemi vaadelda kui ühte väga suure läbilaskevõimega drenaažitoru, mis on hoolega geokangaga kaetud.

Sellest arutluskäigust hakkabki nagu koitma, et see drenaazitoru kõrgus talla suhtes oligi seotud selle sadeveega. Kas oli see "vaese mehe" lahendus, et sellise konstruiga (toru põhi talla alumisest servast kõrgemal) said toimetada mõlemad veed samas torus. See sadevee sattumine drenaazi on tihti tõenäoline ka kevadvee ajal kui kraav vett triiki täis, hakkab drenaaz tööle tagurpidi. Oht on siin selles, et madal drenaaz võimaldab täitepinnasel talla alt ja vundamendi seest, ehk põranda alt jalga lasta. Antud juhul ilmselt siiski mitte, sest siin on geotekstiiliga väga korralikult toru ümbrus ja pinnas isoleeritud. Sama stsenaarium on ilmselt ka siis võimalik kui mingi veesoon halva õnne korral maja all trehvab olema.