14-03-2023, 11:50 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-03-2023, 12:22 PM ja muutjaks oli indreksirk.)
Edu. Soovitan kohe ringi vaadata kolmerattalise invajalgratta ning Kievljani kolmerattalise invamootorratta poole. Kui juba lasid end sellest teemast nakatada, siis varem või hiljem jõuad ka nendeni.
Eestimaal on olemas üks sõitev S1L (näha saab MOMU-s). Formika esimese postituse pildil olev invakäru S1L on Selide kollektsioonis ning on ka sõiduvõimeline (allpool üks pilt samas masinast liikuvas olekus). Erinevas staadiumis projekte on mitmeid. On ka üks originaalvärvis säilinud isend, mis küll halbade hoiutingimuste ja kehva valmistamiskvaliteedi tõttu vajab põhjaplekkide vahetust. Täiesti komplektne ning isegi esimene kollane registreerimismärk küljes. Omanik on väljendanud valmisolekut müümiseks, kuid hind on huviliste jaoks olnud kõrge.
Ja lihtsalt iseloomustamiseks mõned pildid Eestimaal olnud/olevatest kükloopidest ja nende jäänustest. Kunagi sai infot kogutud, kuna meie peres on selline masin olnud juba 25 aastat. Viimased 15 aastat ei ole aktiivselt selle teemaga tegelenud, kuigi aeg-ajalt on ikka käivitatud.
SMZ S-3A ja S-3A-M ehk nn "morgunovkasid" on 3 tükki musta numbri saanud. Ma soovitaksin autentsuse huvides valida register.evkl.ee lehelt selle mudeli iseloomustamiseks mõne kodumaise sõiduki pildi. Kõige paremini on õnnestunud A268, mis asub Põlvamaal - https://register.evkl.ee/apex/f?p=888:30...DUK_ID:289
Sellel näitusepildil oleval "morgunovkal" on ilmselt S3D ehk uuema kandilise invakäru sillad, tagumiste ääretulede klaasid peavad olema punased, peegel on oluliselt kaasaegsem (pandi, mis parasjagu Moskvitsi toodangust saada oli), esimesed kaitserauad peavad olema kroomitud ning esimese numbri alus on paigaldatud tagurpidi. Istmetest nähaoleval osal puudub ülemine metalltoru - võib-olla on istmed õiged, aga polster on pandud ka üle käepideme. Miski häirib ka esitulede juures - neid oli sõltuvalt valmistamisajast vähemalt kaks erinevat tüüpi tõenäoliselt samal ajal valmistatavate traktoritulede valikust.
Eestimaal on olemas üks sõitev S1L (näha saab MOMU-s). Formika esimese postituse pildil olev invakäru S1L on Selide kollektsioonis ning on ka sõiduvõimeline (allpool üks pilt samas masinast liikuvas olekus). Erinevas staadiumis projekte on mitmeid. On ka üks originaalvärvis säilinud isend, mis küll halbade hoiutingimuste ja kehva valmistamiskvaliteedi tõttu vajab põhjaplekkide vahetust. Täiesti komplektne ning isegi esimene kollane registreerimismärk küljes. Omanik on väljendanud valmisolekut müümiseks, kuid hind on huviliste jaoks olnud kõrge.
Ja lihtsalt iseloomustamiseks mõned pildid Eestimaal olnud/olevatest kükloopidest ja nende jäänustest. Kunagi sai infot kogutud, kuna meie peres on selline masin olnud juba 25 aastat. Viimased 15 aastat ei ole aktiivselt selle teemaga tegelenud, kuigi aeg-ajalt on ikka käivitatud.
SMZ S-3A ja S-3A-M ehk nn "morgunovkasid" on 3 tükki musta numbri saanud. Ma soovitaksin autentsuse huvides valida register.evkl.ee lehelt selle mudeli iseloomustamiseks mõne kodumaise sõiduki pildi. Kõige paremini on õnnestunud A268, mis asub Põlvamaal - https://register.evkl.ee/apex/f?p=888:30...DUK_ID:289
Sellel näitusepildil oleval "morgunovkal" on ilmselt S3D ehk uuema kandilise invakäru sillad, tagumiste ääretulede klaasid peavad olema punased, peegel on oluliselt kaasaegsem (pandi, mis parasjagu Moskvitsi toodangust saada oli), esimesed kaitserauad peavad olema kroomitud ning esimese numbri alus on paigaldatud tagurpidi. Istmetest nähaoleval osal puudub ülemine metalltoru - võib-olla on istmed õiged, aga polster on pandud ka üle käepideme. Miski häirib ka esitulede juures - neid oli sõltuvalt valmistamisajast vähemalt kaks erinevat tüüpi tõenäoliselt samal ajal valmistatavate traktoritulede valikust.