[Lauri_L]

Nüüd garaaži otsaviilude ladumisest. Tundub lihtne, kuid tegelikkuses tegemist ilmselt selle hoone ühe vastutusrikkaima osaga. Kellel oli huvi ning kellel terasem silm, siis põhjus peitub teema esimesel lehel projekti joonistel. Nimelt sellele hoonele ei tule katuse ferme. Minu üheks kindlaks sooviks oli see, et garaaži peab sisse mahtuma "kõrge" väikekaubik ning selle peab saama ka tõstukiga mugavale töökõrgusele üles tõsta. Kui paigaldada fermid, siis kaotab kõrguses niipalju, et saab kõrgemal kaubikul vaid rattad maast lahti ja ongi kõik. Sirge seljaga alla ei lähe. Fermide puhul oleks arvestatav siselae kõrgus 3,40 meetri kanti. Mina soovisin minna vähemalt 4,60 meetri peale (hoone lubatud maksimaalne harja kõrgus oli ette antud 6,00m). Projekteerija otsustas antud mure lahendada hoone viiludele ning ühele vaheseina pikendusele toetuva 16m pikkuse IPE talaga (I-talaga). Kogu katuse raskus peaks jagunema seinte müürlattidele ning I-talale katusetalade ehk sarikatalade kaudu. 


I-tala kõrguse, paigutuse ning katusekonstruktsioonide sõlmed arvutas välja konstruktor. Tegemist oli selle hoone käimasoleva ehitusprotsessi juures esimese täieliku sisseostetud teenusega. Katusekonstruktsioonide kivi-, metall- ja puitosa terviklike tugevusarvutuste eest pidin maksma terviklahendusena 800€+km ehk 960€. Sain aru nii, et ühe sõlme arvutuse hinnaks oli 80€+km ja vajalikke erinevaid sõlmi tekkis kokku kümme. Ei oska arvata, kas summa on selle eest suur või pigem väike. Vähemalt on teadmistega mees selle läbi arvutanud ning endal uni rahulikum, et katus tulevikus kindlalt pea kohal püsib. Lisaks sain ise targemaks erinevate nõuannete ja suuniste näol.

Nüüd aga ehitusprotsessi enda juurde. Püüan lahti seletada, et mis-kuhu-ja-miks läks. Et saaks sidumisvööst ülespoole ökonoomselt laduda (mitte üleliigseid plokke raisata) läks kõigepealt paika ehitusnöör, mis tähistas viilu kaldenurka. Mõlema otsaseina keskkohta sai kruvitud püstloodis pikk pruss. Prussi peale sai välja mõõdetud viilu kõrgus ja keskpunkt. Edasi sai laotud plokke nii, et otsaplokkide pind kattis tervikuna müürilindi. Ülejääk sai hiljem vastavalt ehitusnööri kaldenurgale maha saetud. 





Alloleval fotol on näha, sidumisvöö ja sinna peale laotud neli täiendavat otsaviiu rida. Kaks ülemist rida on lõigatud vastavalt nöörile juba nurga alla. Katusekalle tuleb sellel hoonel 22,5 kraadi. 



Väljast on asi silmale üsna kena. Seestpoolt aga näeb asi välja nagu ehitaks püramiidi. Kuna rahakott oli võrdlemisi õhuke, siis tellingutega laristada ei olnud. Ehitusplokid, tööriistad, liim ladumiseks oli vaja kuidagi 4-5m kõrgusele saada. Selleks sai sisemine perimeeter kaetud olemasolevate tellingutega ning osaliselt modifitseeritud prussidega. Üle ühe platvormirea materjale ei olnud. Seega sai platvormid iga paari sektsiooni tagant taas kõrgemale tõstetud. Tekkis astmeti tõusev konstruktsioon. Nii kogu materjal ning ka ise üles müüri peale sai. Oli üksjagu turnimist.







Suur pluss oli see, et olime kolmekesi ning väike traktor võimaldas koguse plokke suurest ukseavast juba teatud kõrgusele tõsta (alusekahvlid ees). Nii piisas üks mees ühe-kahe platvormi jaoks ning sisuliselt andsime materjalid käest kätte. Allpool on näha, kuidas plokid "rändavad".



Kriitilise tähtsusega oli jõuda 25. plokireani (5m kavandatavast põrandapinnast) nii, et mõlemad otsaseinad ja vaheseina pikendus oleksid kõik täpselt ühel kõrgusel. Sinna peale hakkab tulevikus toetuma I-tala. Allpool on näha vasak otsaviil laotud 25. reani. 



Allpool on näha 24. rea ladumist. Kuna mul jäi eelnevalt kaks valesti tellitud 2m pikkust sillust üle, siis läksid need seal käiku - ei raatsinud jõude seisma jätta. Üks sillus ühele otsaviilule, teine teisele. Täpselt keskele ja 25. rea alla. Miks just nii? Sellepärast, et 25. rida tuli taas U-plokkidest, soliidse armeeringu ja betoonivaluga. Just see 25.rida peab olema see, kuhu toetub I-tala ning mis jaotab talle mõjuva koormuse ühtlaselt allapoole. 





Allpool on näha vaheseina müüritisele laotud pikendust 200mm Bauroc plokist. See on T-tähe kujuline ning sellest saab üks I-tala toetuspindadest. Ka see T-kujuline konstruktsioon saab 25.kihiks U-plokkidest vormi koos armeeringu ja betoonivaluga. 





Allpool üks efektne foto lõigatud viilu pinnast. Üleliigne plokk sai maha lõigatud väikese varuga. Siledaks ning täpse nurga alla sai vormitud riiviga. 



Selline sai 25.rida oma U-plokkidega. Armeeringust pisut hiljem. See ei tulnud pelgalt armatuurvardast.







Allolevaks hetkeks on hoone valmis 25. kihini ja ootab I-tala saabumist ning paigaldamist.