[kass]

Ei tea mis maailmas teie sel ajal elasite. Kuni 1970 aastani näiteks Aravete poes oli lett ühes seinas ja sinna ka laotatud enamus teiste liiduvabariikide mahlapurke. Seakeeksi toodi 2x ädalas, põrandaleiba võib-olla toodi sagedamine aga sai ca korra kuus. Kui vedas ja oli aega passida sai ka kivikõva saia aga heal juhul kord nädalas. Pigem toodi saia Paidest või Tapalt, siis sai ka pehmemat. Liha-vorsti-sardelle vms isegi ei mäleta. Paaril korral oli Kasekese batoone, tihedamini plekkpurgis mingeid lagritsakomme, vabalt olid piparmüdi hernekommid. Ühel korral joppas ja sain valge-rohelises paberis vahvlituutus rosinajäätist. Ulme. Vanaisal lagunesid tööl viimased säärikud, saatis kõik pikalt et enne tööle ei lähe kui jalavarjud saab. Vähem kui nädalaga saadi talle kolhoosi poolt siis paar kummikuid.
Kuskil oli pilt Paide Pärnu tn poe lihaletist 70-te aastate keskpaigast mis lihatooted kuhjaga täis. Näitasin seda ka terve elu seal töötanud naistele need läksid marru selle pildi peale. Kui midagi toodi siis heal juhul kast-kaks ja need jagati vanade olijate vahel omavahel ära, nooremad töötajad ei saanud midagi. Letis olid stabiilselt seakõrvad ja sabad, raguud sai leti alt, raieliha ikka linnas liikus aga see oli nagu luksuskaup mida igaüks osta ei saanud. Maksavorsti oli ka tihtilugu ja kui vedas siis sardelle ka.
80-kümnendadel kui kolhoosi läksin siis oli täis karauul, leiba toodi 2x nädalas(seakeeksi jagus õigile ja maitses ka hästi), saia toodi jälle kord ädalas ja kivikõva. Mäletan et vorsti tõsteti ühel kaubapäeval letile 1 latt ja seda siis viilutati paarikümnele tahtjale. Aga oli ka häid päevi kui toodi niipalju et õhtuks ära ei ostetud, mäletan et naabrimees sai saia ja lati keeduvorsti ja sõi need enne ära kui koju jõudis. Õllest -viinast ei räägigi, seda ei jagunud kunagi.
Elu käis ikka naturaalmajanduse vormis kuni vene aja lõpuaastateni, kogu suguvõsa tegeles millegi kasvatamisega ja jagati koguaeg omavahel.

Õhtust!
Jah, kole aeg oli, inimestel süüa midagi ei olnud, surid nälga nagu kärbsed, loomadest ma üldse ei räägigi!   Polnud kusagilt vaesel kassil või koeral midagi süüa saada või võtta, seda enam, et maal oli ikka igas majapidamises koer ja kass või mitu lausa. Mul onul olid kanad, lehm ja lambadki millalgi, aga viimased tuli ka suure hädaga alati ära tappa ja ära süüa, selmet, et lasta lemmikloomadel loomulikku surma kustuda. Lehma polnud millegagi toita, et vaene loom nälga ei sureks, selleks käis onu Hõredalt Raplasse kartulikotiga poest vormileiba ostmas, et lehmakesel midagigi põske oleks pista...
Õllest - viinast ma ka rääkida ei taha, sellega on praegugi nii, et õhtul tuleb alati puudu, aga järgmine päev tundub, et oli liiga palju! 
Mu tsaariajal sündinud vanaemal oli pension 10.- rubla (toitjakaotuspension, vanaaaema oli kogu elu vanaisa toitnud ja kui vanaisa ära suri, siis määrati talle selle eest see toitjakaotuspension, pool liitrit viina maksis, ütleme, et 4.12). Muidugi oleks vanaema sel ajal juba mitu korda nälga surnud, no raha ei olnud ja kui olekski olnud, toiduaineid ju osta ei oleks ikka saanud, sest neid ei olnud tollal olemas... vanaema päästis ainult see, et tal ei olnud siis enam eriti hambaid, ta lõikas ikka oma ärakulunud teraga noakesega leivaviilu ümbert koorukesed ära ja kuivatas neid, et linnukestele  söögilauale panna, aga tihtipeale me täditütrega lihtsalt sõime need enne ära, kui linnukesed need p..sse pista jõudsid. Pehmema leivaviilu sisu vanaema pistis hapupiima sisse ja nätsutas endale kõhtu...
Kole aeg oli, kui noortele rääkida, need ei usu, aga nii oli! Isegi teksapükse ja närimiskummi ei olnud, moobiltelefone ja sülearvuteid ka poest vabalt võtta ei olnud, ainult vanapaberi ja ühiskondlikasuliku töö tundide eest oli võimalik midagi vahel soeada. Juba aeg oli, täna öösel ilmselt jälle ei saa magada, näen unes, kuidas Rapla ORS-i kaupluses kaubapäeval järjekorras seisan ja olen juba letini jõudmas, kui tuleb mu kadunud onu Rudolf sisse astub, sõjaveterani tõendi taskust välja tõmbab ja tühja kartulikotiga lehvitab... loodan, et kellegi ei tule enam neid aegu läbi ja üle elada, täditütar ka juba mitukümmend aastat Rootsis, no teate küll, rootsi laud jne...
ai, mis veel meelde tuli, pärast tulid ju talongid, see oli juba Savisaare ajal. Suhkur, jahu, sokid, seep, viin, mite midagi ei olnud vabalt saada, mul on praegugi enamus talonge veel alles, kes ikka need koledad ajad on üle elanud, see on kuni lõpuni valmis hullemaks, mine tea, äkki tuleb veel tarvis!
Aga samal ajal, või ütleme aastal 1985 Venemaal Mägi-Altai külakeses, kuhu me koolivennaga juhuslikult toitu otsides sisse astusime, seal oli elu ikka nagu muinasjutus, riiulid kauba all lookas, võta mida tahad - tuletikud, konservid räim tomatis, valgemastvalgem viin, leibagi leidus, tõsi, meile 2 - peale anti ainult 1 buhanka, see-eest bulgaaria kuiva veini Nesteranskoe saime lausa 2 pudelit ja oleksime saanud kasvõi kõik ülemisel riiulil olnud tolmukihi alla mattunud pudelid, kui oleksime tahtnud ja jaksanud ära kanda, vaat selline ebaõiglane ja raske elu oli, praegu on ikka täielik paradiis, no muidugi on probleeme, no see e - hääletamine, siis veel Rehvormierakonr, EKRE, Sotsid, Keskerakond, Isamaaliit, Estidvesti jne, ega täiuslikust maailmast oleme ikka väga kaugel veel...aga hetkel on mul kodus küll niipalju poealkoholi, et niipalju pole kunagi enne olnud, vb siis ehk talongiajal, kui mul korteriuks maha löödi ja kogutud talongiviinad ära viidi...

Kuna saan jälle millegi pärast oma postitusi muuta, siis muudan ka .. et mis küsimus oligi, mul juba meelest läinud? Aga kui poleks tähtis asi olnud, siis poleks ilmselt postitama kippunud ka, ei teagi... aga mõnus, vb muudan pärast veel !