[ka:rel]

tallinkiga rattastega reisimisel äärmiselt negatiivsed kogemused!

sõidad autodega ühest august sisse ja vaatad ise, kuhu rekkade vahele oma rattad jätad. keegi neid kinnitama ei hakka. raha maksad muidugi, ehkki teenust kui sellist ei pakuta.

meie sõitsime ahvenamaale - vist oli 200 krooni ratas. pakke alla ei soovitanud mingi tunkedes vend jätta - keegi ei vastuta. harutasime siis kõik kraami oma matkaratastelt maha, vedasime kuuendale korrusele kus saime kasutada mingit pakihoidu. ahvenamaal peatub stokholmi sõitev laev ca 10 minutit. rääkisime juba üle tunni enne sinna jõudmist infolaua tibile, et meid alla autodekile pakkima lastaks, muidu ei jõua pakkimisega valmis. ei lastud. lasti siis kui laev juba sadamas. nooh - hakkasime pakkima, terve paras punt igasugu asjapulki ümberringi seletamas, et me juba minema läheks. mõni pisut tagasihoidlikumalt, mõni aga ka üpris järsul toonil. kui viimaks varahommikusesse mariehamni astusime, jäi äärmiselt petetud ja solvatud tunne.

OT: seevastu ahvenamaa siseliinid on jalgratturitele tasuta. igaüks räägib sinuga soome või inglise keelt, kui soovid. jalgrattad pannakse ilusasti nööride või kummidega kinni, kusjuures need, kes varem maha lähevad, pannakse ikka nina (ehk siis vööri) poole ja hilisemad lahkujad ahtripoole. et kõik probleemitult sujuks. nagu teine maailm.