[Tegelane5]

Nüüd automaatika poolele. Lõhkumissilindrit juhib parallelogramm, mis tõmmatakse vedru jõul kas ühele või teisele poole. Tal on kolm asendit: neutraal, surumine ja tagasitõmme. Parallelogrammil on piisavalt jõudu, et omakorda tõmmata vene jagaja siiber vastavasse asendisse. Asenditest on kokku pandud tsükkel, mille saab elektriliselt algatada ning mis seepeale iseseisvalt ühe lõhkumiskäigu läbi teeb. (Tööpõhimõtet võib tudeerida https://hakkipilke.fi/sites/default/file...4%20EN.pdf lk 33-35.) Jälle idee poolest vägagi nutikas lahendus. Kahjuks jätab teostus soovida, sest kodus põlve otsas on niisugust asja suhteliselt raske töökindlaks saada. Kuigi see Hakkipilke oma näib üsna tehtav ja isegi reguleeritav olevat. Probleeme põhjustab nii mehaaniline kui elektriline pool. Küllaltki massiivne parallelogramm räntsatab küllalt tugeva vedru mõjul igas tsüklis kaks korda vastu jagaja siibrit. Jagaja siiber pole tavapäraselt ümmargune vaid seda on kõvasti õhemaks käiatud, et tekiks hambake, millega haakida.

 Ma parandasin kunagi ühe soome saagija/lõhkuja "aju" ning seal oli asi lahendatud hoopis kahe (hüdro)solenoidi ning mõne lülitiga:
-kukkus halg plaadile (ehk lülitile) lülitati solenoid sisse ning hüdrosilinder "sõitis" välja;
-mõne sekundi? pärast lülitati teine solenoid sisse ning hüdrosilinder läks tagasi;
-vist oli ka lõpulüliti et ei jääks neid sekundeid ootama, vaid silinder läheks kohe peale lõhkumist tagasi;
-nupust sai ka tsükli ilma haluta läbi teha;
Kõik ei ole täpselt meeles aga tundus mõistlik süsteem.