[Aare R.]

Endiselt muidugi ääretult põnev teema, progressi on hästi huvitav jälgida. On siin olnud arutelusid sarikate läbivajumisest, jämedate poltide vajalikkusest, peenem polt- suurem auk mõjust sarika kandevõimele. Ise kaldun arvama, et kuna müüri sidumisvöö on korralik valu ja selle küljes omakorda müürilatt, lisaks veel asjaolu, et sarikad on nii suure nurga all, siis juhul, kui sarika alumine ots, kas siis koos müürilatiga või selle pealt ära ei vaju (mida ta sellise hingega tehtud ehituse puhul kindlasti teha ei saa), ei juhtu selle ülemise poolega küll midagi.
Meil on üks hoone, mille puhul on näha, et müürilatt on laiali vajunud (tõenäoliselt ise tehtud lubi-saepuru-tsement-plokid ei olnud algul piisavalt kõvad, et müürilatti korralikult kinni hoida) ja seetõttu on ka katusehari lohku vajunud. Sarikad ise vajumise märke ei ilmuta, kui siis saab paine olla ainult selles osas, mis jääb pennist veidi allapoole.

Olli märkus naelte taluvuse kohta tõmbe suunas on muidugi õige- eterniitkatustel on see väga hästi näha. Samas on meie poolt ehitatud majal, laudal, kõrvalhoonel, küünil ja kuuridel sarikate jaoks kasutatud vaid 200seid naelu ja kestab küll. Mitte et ma seda nüüd ainuõigeks või parimaks lahenduseks pean, aga isegi paarkümmend aastat tagasi oli materjalide valik väiksem ja ka ehitusstandardid (võibolla/arvatavasti) madalamad.

 Ja ma olen täiesti kindel, et Lauri seda kõike üledimensioneerituks kindlasti ei pea, pigem on hinges sügav rahu peale iga etappi, et "no kurat, järgmised 100 aastat ei tohiks sellega küll midagi juhtuda"!