[Lauri_L]

Ühel korralikul majal (loe: garaažil) peab ka korsten olema. Muidu on välimus selline... "poolik". Kui ehitama hakkasin, siis oli plaan selline, et sisse tuleb ikkagi mingi koldega küttekeha. Siiski sai see mõte hiljem maha maetud. Päris sügavale koha. Ühelt poolt ruumisääst, teiselt poolt tuleohutus, kolmas asi eelarve. See pitsitab igast küljest. Ja kui õhk-vesi põrandaküte tuleb niikuinii, siis ei hakka ahjudega jamama. Pigem investeerib ülejääva kopika põrandakütte lahendusse. Loomulikult jääb valmidus selline, et väikese kohendamisega saaks tulevikus vajadusel ka koldega kütteseadme paika panna. 

Korsten tuleb kivi-metall-moodulkorsten. Korstna plokid (moodulid) olid mul tegelikkuses juba kaua-kaua enne garaaži planeerimist olemas. Kunagi jäid ühest Soome ehitusprojektist üle ning sealt ma need ära lohistasin. Ma ei mäleta kui palju kordi ma pidin neid olude sunnil ühest kohast teise tassima ning päris ausalt olin juba lootuse kaotanud, et neid kunagi vaja võib minna. Aga siiski - läks. Tegemist on meite maal ilmselt üsna vähelevinud tootega Esseblock 316 - tootjamaa vist Itaalia. Sisuliselt on tegemist fibost ümbrisplokiga, mis on armeeritud terastraadiga. Väljavõttega plokkide puhul oli ümbrisplokk betoonilaadsest materjalist (tunduvalt raskem kui tavaline moodul sirge osaga). Keskmiseks kihiks fooliumiga kaetud isolatsioon paksusega 30mm. Sees roostevabast terasest suitsutoru. Kuidagi olid need komponendid kõik omavahel ?liimitud? ka. Hülsi said seest kätte vaid siis, kui isolatsiooni ümbert ära rebisid ja isolatsiooni said siis kätte kui ploki puruks tagusid. Ja ega see plokk tükkideks minna ei tahtnud, sest armeerimisvõrk hoidis seda koos. 





Tegemist oli suitsukorstna moodulitega (T600 ning sobiv nii kuivadesse kui märgadesse töötingimustesse ja nii alarõhul kui ülerõhul töötavale seadmele). Plokke oli mul tagavaraks natuke rohkem kui nelja lõõri jagu (ühe laotud lõõri kõrgus minul 6,6 meetrit, kokku 26,4 meetrit). Seega korsten tuleb neljalõõriline ning pelgalt ventilatsiooniotstarbeline. Allpool paar selgemat fotot sisust. Plokid ajutiselt laotud korstna vundamendi osale. Parempoolne ülemine plokk on "kolmik". Näha on, et see on muust "tummisemast" materjalist kui teised kolm.





Nagu näha, siis korstna moodulite valamist ei alustanud mitte vundamendilindi alaosast. Enne ikka fibost (fibo 5) üles kuni vundamendilindi ülaosani (hoone põranda tasapind) ja alles sealt edasi korstna moodulitega. 



Korstna püstipanemisel mina kätte külge ei saanud. Üks sõpradest, kes ehitusel abiks oli, oli kooli läbinud pottsepp ning tema sai selle au endale. Kuigi korsten tuli pelgalt ventilatsiooniotstarbeline, toimus ladumine ikkagi korrektse korstnaploki liimiseguga. Eraldi ruume on garaažis kolm - kaks väiksemat tööruumi ja üks suur ruum läbi kahe korruse. Mõlemad tööruumid said omale eraldi lõõrid. Eraldi lõõr on ka hea, kui tekib vajadus kohtväljatõmbe tekitamiseks. Suurde läbi kahe korruse ruumi läks kaks lõõri. Üks teise korruse peale nö "mancave'i" osasse ning teine esimese korruse alaossa. See esimese korruse lõõr oli plaanis ehituse ajal kasutusele võtta ruumi soojendamiseks kaasaskantava diiselpuhuriga - muud kütet ei olnud ning sügis kippus peale tulema. Hea põlemisgaasid läbi korstna välja juhtida. Hiljem lõõri läbiviik läbi seina taas kinni müürida, et vastaks tuletõkketsooni nõuetele. Kui kunagi peaks lõõri taas vaja minema, siis saab alati jälle lahti teha. 



Moodulkorstna ladumine käis kiiresti ning muu töö kõrvalt. Kolm plokirida (12 plokki) päevas, et saaks ka aega kuivada. Vahelaest läbiviik tuli vekseldada. Katuse sarikatega läks nii hästi, et jalgu midagi ei jäänud. Ja eks see oli nii ette arvestatud ka. 





Siin on näha ajutine sisend lõõri koos auguga seinas suure ruumi poolt. Siia saab ühendada soojapuhuri põlemisgaaside väljundi ajaks, mil kütet veel sees ei ole. 



Allpool fotod sellest, kuidas asi kujunes teise korruse osas (asukoht tööruumide pealne "mancave")







Nagu näha, siis sarika tala läheb kenasti korstnast mööda. Nagu näha, siis katusekonstruktsioonides tuleb soojustuseks kivivill (Rockwool). Vahelae osas, mis peab olema tuletõkketsoon, kasutan isolatsioonina läbiviigu kohas keraamilist isolatsioonivilla (T1430). Sellest aga kunagi ehk täpsemalt. 



Selline tore korsten sai. Ega ta nii päris ei jää. Hiljem ikka krohv ja värv peale. Lõpptulemusena kinni ei kata, jääb igast küljest vaadeldav.