[deus]

Kassile. Ullike või hullike?  Igikestev küsimus nagu Shakespeare` "Olla või mitte olla". Kuna eriti lõunapoolne lõuna eestlane ei usalda täishäälikuga algavaid sõnu, kardab, et mõte  jääb poolikuks või läheb hoopis kaduma, siis ta paneb alati kindluse mõttes sinna ette kas "tugeva" või "nõrga" H tähe. (H)aspen, (h)ullike, (h)ummamuudu. See viimane on erandsõna ja sinna ette käib nõrk H täht.
Kuna eesti keeles on ka seoses sotsiaalmeedia arenguga hakanud välja kujunema kõnekeel ja kirjakeel siis miks mitte kerges suhtluses näidata välja, et sa pole "päris eestlane" vaid natuke nagu lõunapoolsem eestlane.
Kas me tahame põhjanaabrist olla kehvemad?
Somm näiteks saatis mulle SMS-i milles sisalduvast 25 sõnast sõnaraamat võttis omaks 5 sõna. Vaat rsk. Meil õnneks sellist pauku on raske panna aga ma võin endast anda  parima kui on soovi.

Kuna see teema on sujuvalt muutunud "üldharivaks", siis postitan ka seda mis mul hingel on  .
Nimelt samuti lõunaeestlased. Räägivad jätkuvalt küttepuu "rummidest", kuigi normaalne inimene teab, et õigesti tuleb rääkida ruumidest, ehk ruumimeetritest. Mis tuleneb sõnast "ruum". 
Ning tükeldusvahenditest räägitakse kui "saagedest", kuigi igaüks teab, et see sõna käändub saag, sae, saagi. Saed, saagide, saagisid. 

Mitte päris.

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=Rumm&F=M

rumm ‹-i 21 või -u 21› [Sõnaveeb]
kõnek
1. ‹s› ruumimeeter. Rumm puid.

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q...meeter&F=M
lühikese virnastatud puitmaterjali ruumalaühik: 1 m3 virnastatud puitmaterjali koos vaheruumidega (tähis rm). Ruumimeeter kasepuid.

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tihumeeter&F=M
tihu|meeter [Sõnaveeb]
mets puidumassi kuupmeeter (tähis tm).


Kokkuvõtvalt, rummi juuakse, virnas on üle ruumimeetri jagu puid, mis on tihumeetri jagu palgist tükeldatud.