[Aare R.]

Kui eesti keelest rääkida, siis on meie keel ka ajaga muutunud ja muutub veelgi, arvestades, et tuleb meile tasapisi mingeid värdsõnu, samuti muutub kõnekeel, kuhu pikitakse tasapisi eelkõige ingliskeelseid sõnu või lühendeid neist. Me siin enamjaolt ikka vähe vanemad inimesed ja ma ei tea, kuidas teistel, kuid vähemalt mind häirib nende nö milleeniumilaste kõnepruuk. Ka olen ma mõned korrad raadiol kanalit vahetanud, kui mõne piimahabemest "ärimehega" intervjuud tehakse- põhjuseks see, et igas lauses oli vähemalt üks ingliskeelne sõna sees. Mitte et ma aru ei saaks, mida need sõnad tähendavad, aga vähemalt mind see häirib nii palju, et sellist intervjuud ma kuulata ei suuda.

Muuseas, üks "eredamaid" näiteid, kui üks raadiojaam tegi mingi ülevaate noorte kõnekasutusest, oli sõna "prolly" (ma ei tea ise ka, miks mulle see meelde on jäänud.
See ei ole ei eestikeelne sõna ega sellisel kujul ka mitte inglisekeelne, tähendama peaks see "tõenäoliselt" või "arvatavasti", kuid isegi inglisekeelne sõna on teistsugune- "probably".

Lisaks veel erinevate piirkondade murrakud ja just vanemate inimeste kõnepruuk- kümme "rummi" puid on ikka üldjuhul vanemate inimeste sõnavaras (või siis enamjaolt nende seltskonnas olevate inimeste omas), linnas elavad noored ei tea meetrites mõõdetavatest rummidest midagi, pigem ikka liitrites mõõdetavad. Ja küttepuude asemel teavad nad vast rohkem seda, mitmes aipuun näritud õunalt välja tuli.