[Lauri_L]

Seni olin garaaži sisse täiteks tassinud sisuliselt kõike mis sinna sobis ja mida krundil leidus: ehitusjääke ehitusest, vanasid eterniitplaate purukstaotuna, põllult kokku korjatud kive, maa seest välja tulnud paekivi tükke. Peale sain veel ka pisut killustikujääke. Sõita seal siiski veel ei saanud. Isegi traktoriga mitte, sest nii riskisid terava eterniidikilluga rehvis. Ühel hetkel telefon helises ning pakuti sisuliselt äratoomise raha eest koorem (20t) kiviliiva fraktsiooniga 1-4mm. Selline kingitus tuli ilmtingimata vastu võtta. Sellest sai garaaži suure ruumi põhja esimene täitekiht, mille peal juba pisut toimetada sai. Tööd oli kiviliivaga näiteks rohkem kui killustikuga. On teine palju ebastabiilsem (nagu liiv ikka) ning vajab järjepidevat tihendamist, et pind hea saaks. Aga lõpuks sai ikkagi hea ning võis muretult väikese traktoriga peale sõita.





Kuna katuse ehitamisega sai varasemalt hoogu mindud, siis sai ette ära tellitud tuulekasti lauad, mis lähevad paika küll alles siis, kui hoone enda vooder juba peal on. Tuli mõte vaba aeg ära sisustada ning laudadele värv peale panna. Tuulekastilaudadeks sai peensaetud ja krunditud kuuselaud mõõtudega 21x120x6000. Laud on kolmest küljest mõõtu hööveldatud ning ühest küljest peensaetud. Kokku olin seda räästasse arvestanud pisut alla 500jm.





Erinevalt enamikust töödest, mida ma selle ehituse juures täiesti esmakordselt tegin, olin varasemalt ikka pintslit liigutanud ning üht-teist majapidamises värvinud. Teadsin, et selle hoone välisvoodrisse läheb kokku umbes 3km jagu lauda, siis jätsin kohe välja võimaluse, et ostan kruntimata lauad. Hinnavõit kruntimata ja krunditud laua vahel oleks olnud olemata, sest kruntida oleks olnud nii ehk naa vaja ning korralik kruntvärv on üpriski kallis. Ja kui arvestada seda, et kruntvärv kuivab ca 2 päeva ning selle peale tuleb panna enne seina kinnitamist veel ka esimene värvikiht, siis kuluks 3km kruntimiseks-värvimiseks-kuivatamiseks terve igavik. Ja ei ole just kõige vaheldusrikkam töö.



Aga algust sai tehtud ning esimene tulemus oli täitsa rahuldav. Lauad olid eelnevalt krunditud neljast küljest ning kattevärv läks peale kolmest küljest. Peensaetud külg on pisut "karvasem" ning see jäetakse väljapoole. Karedale küljele nakkub värv paremini. Sile hööveldatud pind läheb voodri tuulutuse poole - sinna eraldi kattevärvi vaja ei ole, piisab krundist.



Kui partii tuulekasti laudasid värvitud ja kuivatatud sai, siis hakkasin tegelema sissesõiduuste paigaldamise ettevalmistustöödega. Nimelt käis kohapeal minu jaoks parima pakkumise teinud müüja/paigaldaja ning tõi välja olulise puuduse. Kui tegemist on üles sõitva garaažiuksega (nagu mul paraku projektis oli), siis selle ukse raskuse töö ajal võtab pea terviklikult vastu ukse peale ehituskonstruktsiooni külge kinnitatav torsioonvedru. Minul oli aga selle koha peal Bauroc ehitusplokk, mis mitte mingil juhul sellist koormust kanda ei suuda. Ning uksed ei ole ka kõige väiksemad ja kergemad (ukseava 3x3 meetrit). Esialgu tekkis peas korralik paanikaosakond, kuniks meenus, et vineerist viimistluse all on müürlatt. Panen meeldetuletuseks alla ühe foto ka, kuidas müürlatt seina suhtes asetses. Ukse kohal on U-plokkidesse valatud sillus ja hoone sidumisvöö. Seejärel on müüri peale paigaldatud 100x200 müürlatt 50mm kaugusega seinast.



Võtsin ukse kohalt umbes 4m ulatuses ära vertikaalse vineeririba ning selle all olevad 50mm distantsliistud. See 50mm, mille ulatuses müürlatt müüri peale ulatus, valmistaski kõige enam probleeme. Uste torsioonvedru peab olema kinnitatud uksega samale joonele ehk müüri külge. Lahenduseks sai kaks 50x100 prussi. Lõikasin need võimalikult täpselt mõõtu ning kinnitasin müürlati külge. Kinnitatud sai liimi ja korraliku koguse pikkade kruvidega. Tähtis oli veenduda, et pruss saaks kindlalt müürlati külge ning et see tulevikus ei hakkaks suruma Bauroc ploki serva peale. Foto on küll kehvapoolne, kuid prussid said edukalt paika mõlema ukse kohale ning nüüd on kinnituspind ukse vedrude jaoks just seal, kus paigaldaja soovis.