14-05-2023, 23:03 PM
Betoonpõrandat ma omas elus ette valmistanud, valanud ega viimistlenud ei ole. Isegi mitte ei ole näinud kuidas seda tehakse. Lugesin nii foorumeid kui veebis leiduvat materjali ning jõudsin ainsale ja ilmselt ka omas positsioonis kõige õigemale otsusele, et käesoleva garaaži projekti on nüüd õige aeg kaasata oma ala tundvad inimesed. Sellist pinda õppimise eesmärgil tuksi keerata ei ole mõtet. Ja ega üksinda seda tööd ei tee ka. Olin tegelikkuses selle väljaminekuga oma eelarves arvestanud ning nüüd tuli asi teoks teha. Põhimõtteliselt sai taas "kataloog" keskelt lahti löödud ja valitud pikast nimekirjast "üks paljudest". Nii on riskantne, kuid eeldan, et tunnen inimesi ja saan aru, kui lubatakse rohkem kui suudetakse või osatakse. Alustasin sellest, et rääkisin telefoni teel oma mure ära ning küsisin, et kas seltsimehed oleksid nõus enne pakkumise tegemist ka kohapeale tulema. Oldi küll. Olid asjalikud poisid, kõik Eesti mehed. Küsisid, et mida soovin ja mida töölt ootan. Seletasid, et miks peaks tegema ühte asja nii ja teist naa. Tegid omad märkused, soovitused ja ettepanekud. Pakutud hind oli enam-vähem sinna auku, kuhu olin soovinud ning selle eest pakuti pisut enam, millega olin arvestanud. Kõik pandi kenasti ka paberile. Lubati, et põrand kestab, kui just tankiga sees sõõrikuid tegema ei hakka. Sai kohe ka käed löödud. Märgin siinkohal ära, et teenusena ei ostnud sisse mitte pelgalt valamist, vaid ka eelneva armeerimise ning põrandaküttetorustiku koos paigaldamisega. Ühesõnaga "võtmed kätte" lahendus. Sai kohe kokku lepitud ka see, et omanik jätab omale õiguse jalus olla, küsida kõike, pildistada kõike ning töödes kaasa lüüa
Tegijaga sai kokku lepitud, et betooniks tuleb C25/30 (arvestuslik kogus 20m3 136m2 kohta), valu töödeldakse pinnakõvendiga ning lihvitakse, kõigile trappidele kalded selles ulatuses nagu mina soovin. Ainuke tõsisem mõtlemise koht oli nii mulle kui tegijale see, et kas suure ruumi ossa (9,13x11,43 meetrit, 105m2) teha põrandasse paisuvuugid või mitte. Tööde teostaja hinnangul oli põranda suurus ja ruumi omadused just piiri peal, kus veel võiks saada ilma paisuvuukideta hakkama. Kui selline suur töö ette võtta ning maksta suhteliselt suur summa raha, siis sooviks ikka siledat põrandat - mõnikord peab ka pisut jäärapäine olema. Mõte roklaga mööda vuuke täristama hakata mulle väga meelt mööda ei tundunud. Sai siis antud roheline tuli, et teeb kogu põranda ilma paisuvuukideta. Mõni tulevane mikropragu (kui selline peakski tekkima) ei ole minu jaoks probleem.
Põranda betoonvalu paksuseks on arvestatud 140mm. Kohtades, kuhu tulevad kalded, seal selle võrra vähem, kuid kogupaksus mitte vähem kui 120mm. Tõstuki postide alaosas valu paksus kuni 350mm. Armeeringuks tuleb terasvõrk 150x150mm silmaga ja 10mm traadi paksusega. 135m2 kohta on materjalina arvestatud 169m2 jagu armatuuri. Eks kadusid lõikamiste, ülekatete jms näol tuleb üksjagu. Allpool 12 tahvlit mõõtudega 2350*6000.
Siin on armatuur koos põrandasoojendustorudega juba maha pandud. Vahepealsetest tööetappidest fotod puuduvad, sest ei soovinud töömehi välgutamisega liialt häirida. Armatuur nagu ikka, läks kanduritele (taburettidele) ning sinna külge juba põrandasoojendustorud. Põrandasoojendustoruks on 20mm toru ning koguseliselt kulus seda kokku üle 600 meetri.
Ruumi keskosas tuli torude sammuks 300mm ehk kaks võrgusilma vahet ning perimeetris 150mm ehk üks võrgusilma vahe. Mõni sein sai perimeetrisse tihedamalt torusid, mõni vähem. See oli tingitud sellest, et kuidas õnnestus küttekontuurid ruumi osas enam-vähem võrdseteks pikkusteks ära jaotada ning ühe ja sama kollektorini vedada.
Tõstuki postide alla paksema betoonvalu sisse läks armeeringut enam ning mitmes kihis. Küttetorud said samuti pisut aupaklikumale distantsile akukude suhtes.
Kahe kõrvalruumi (tööruumide) põrandad said täpselt sama armeeringu ja põrandaküttelahenduse nagu suurem ruum.
Põrandakütte kollektor tuli suurde ruumi kohe ühe kõrvalruumi kõrvale, et oleks mugavam torusid vedada ning tagada kõikidele kontuuridele enam-vähem võrdsed pikkused. Arvestatud sai ka tulevase soojuspumba asukohaga - see tuleb põhimõtteliselt kollektori kohale seinale ning välisosa samasse kohta teisele poole seina. Kokku läks maha 9 kontuuri. Mõlemad tööruumid (15 ruutu ruumi kohta) said oma eraldi kontuurid ning ülejäänud seitse sai ära jagatud suure ruumi peale. Kollektorid on roostevabast terasest ning nagu ikka, varustatud läbivoolu seadeventiilidega (drosselitega?) ning sulgklappidega. Tulevikus hakkab sulgklappe juhtima (vähemalt kahe kõrvalruumi osas) aktuaator, mida juhib ruumi termostaat. Kui torustik paigas, siis kogu süsteem survestati 4 bar peale ning nii jääb kuni valutööd on täielikult lõpetatud.
Kokkuvõtvalt peab nentima, et oli jälle tore ning meeldiv kogemus teenusepakkujaga. Tänapäeval üsna haruldane saada sellisel tasemel suhtlust ja teenindust. Positiivne oli see, et kõik tegelased olid eestlased, rääkisid eesti keelt ning lahkesti oldi valmis ära seletama, mida tehakse, kuidas tehakse ja miks just nii tehakse. Keegi ei pahandanud, et omanik pealt vaatas ja abiks oli. Tööd tehti korralikult ja vahest visati ka nalja. Nii peabki.
Tegijaga sai kokku lepitud, et betooniks tuleb C25/30 (arvestuslik kogus 20m3 136m2 kohta), valu töödeldakse pinnakõvendiga ning lihvitakse, kõigile trappidele kalded selles ulatuses nagu mina soovin. Ainuke tõsisem mõtlemise koht oli nii mulle kui tegijale see, et kas suure ruumi ossa (9,13x11,43 meetrit, 105m2) teha põrandasse paisuvuugid või mitte. Tööde teostaja hinnangul oli põranda suurus ja ruumi omadused just piiri peal, kus veel võiks saada ilma paisuvuukideta hakkama. Kui selline suur töö ette võtta ning maksta suhteliselt suur summa raha, siis sooviks ikka siledat põrandat - mõnikord peab ka pisut jäärapäine olema. Mõte roklaga mööda vuuke täristama hakata mulle väga meelt mööda ei tundunud. Sai siis antud roheline tuli, et teeb kogu põranda ilma paisuvuukideta. Mõni tulevane mikropragu (kui selline peakski tekkima) ei ole minu jaoks probleem.
Põranda betoonvalu paksuseks on arvestatud 140mm. Kohtades, kuhu tulevad kalded, seal selle võrra vähem, kuid kogupaksus mitte vähem kui 120mm. Tõstuki postide alaosas valu paksus kuni 350mm. Armeeringuks tuleb terasvõrk 150x150mm silmaga ja 10mm traadi paksusega. 135m2 kohta on materjalina arvestatud 169m2 jagu armatuuri. Eks kadusid lõikamiste, ülekatete jms näol tuleb üksjagu. Allpool 12 tahvlit mõõtudega 2350*6000.
Siin on armatuur koos põrandasoojendustorudega juba maha pandud. Vahepealsetest tööetappidest fotod puuduvad, sest ei soovinud töömehi välgutamisega liialt häirida. Armatuur nagu ikka, läks kanduritele (taburettidele) ning sinna külge juba põrandasoojendustorud. Põrandasoojendustoruks on 20mm toru ning koguseliselt kulus seda kokku üle 600 meetri.
Ruumi keskosas tuli torude sammuks 300mm ehk kaks võrgusilma vahet ning perimeetris 150mm ehk üks võrgusilma vahe. Mõni sein sai perimeetrisse tihedamalt torusid, mõni vähem. See oli tingitud sellest, et kuidas õnnestus küttekontuurid ruumi osas enam-vähem võrdseteks pikkusteks ära jaotada ning ühe ja sama kollektorini vedada.
Tõstuki postide alla paksema betoonvalu sisse läks armeeringut enam ning mitmes kihis. Küttetorud said samuti pisut aupaklikumale distantsile akukude suhtes.
Kahe kõrvalruumi (tööruumide) põrandad said täpselt sama armeeringu ja põrandaküttelahenduse nagu suurem ruum.
Põrandakütte kollektor tuli suurde ruumi kohe ühe kõrvalruumi kõrvale, et oleks mugavam torusid vedada ning tagada kõikidele kontuuridele enam-vähem võrdsed pikkused. Arvestatud sai ka tulevase soojuspumba asukohaga - see tuleb põhimõtteliselt kollektori kohale seinale ning välisosa samasse kohta teisele poole seina. Kokku läks maha 9 kontuuri. Mõlemad tööruumid (15 ruutu ruumi kohta) said oma eraldi kontuurid ning ülejäänud seitse sai ära jagatud suure ruumi peale. Kollektorid on roostevabast terasest ning nagu ikka, varustatud läbivoolu seadeventiilidega (drosselitega?) ning sulgklappidega. Tulevikus hakkab sulgklappe juhtima (vähemalt kahe kõrvalruumi osas) aktuaator, mida juhib ruumi termostaat. Kui torustik paigas, siis kogu süsteem survestati 4 bar peale ning nii jääb kuni valutööd on täielikult lõpetatud.
Kokkuvõtvalt peab nentima, et oli jälle tore ning meeldiv kogemus teenusepakkujaga. Tänapäeval üsna haruldane saada sellisel tasemel suhtlust ja teenindust. Positiivne oli see, et kõik tegelased olid eestlased, rääkisid eesti keelt ning lahkesti oldi valmis ära seletama, mida tehakse, kuidas tehakse ja miks just nii tehakse. Keegi ei pahandanud, et omanik pealt vaatas ja abiks oli. Tööd tehti korralikult ja vahest visati ka nalja. Nii peabki.