[aavu]

Alustan kaugemalt. 2001-majalaen 15 aastaks. 2006 sai taotletud maja remondiks laenu suurendamist ja selle eest sai ostetud salongist tutikas auto. Kusjuures samal ajal langes ka laenu intress äärmiselt madalale. Muidugi oli suhe pangaga enne majalaenu veatu, ei ühtki jama. Siis oli äkki veelüht autot vaja ja sai liisingusse võetud. 2008 või 9 paiku oli masu ja väljaostetud auto sai maha müüdud, selle rahaga sai teise liising ära makstud. Lihtsalt hirm hakkas omal, et mis kõik juhtuma hakkab. Kolmas tutikas 2019 aastal sai pool autorahast sugulase käest ja teine pool oli omal, niiöelda protsendita laen ja see sai ka aasta-poolteisega makstud. Ja autod pole mul kunagi olnud poosetamiseks, ikka Hruštšovi öeldu järgi: olgu neli ratast ja katus pea kohal, mille tagajärjel sündis kuulus sapakas. Esialgu uue ostu plaani pole kuigi siin mingid elektrikärude hinnad on juba rahakotile kombineeritavad. Ei usu veel neisse, las ajalugu tõestab neid. Paneks nad 20 aastat ilma aku töövõime languseta, ehk paneks mõtlema.