[Lauri_L]

Käesoleva garaaži ehitamisel on olnud teatavad tööetapid, mis on vererõhu tõsiselt üles ajanud ning pinge lakke keeranud. Põhjuseks peamiselt see, et omal varasem kogemus seoses ehitamisega puudub (nüüd võib juba öelda, et puudus konkreetse tööetapiga seoses) ning et tegemist on olnud kas ehituslikult kriitiliste või eelarveliselt väga kallite sõlmede-lahendustega. Kui algusest alustada, siis kindlasti kuulusid sinna projekti koostamine (meeletult mõtlemist), ehitusloa saamine (saab või ei saa?), vundamenditaldmiku koostamine koos valamisega, seinte valmimine, kogu katust toetava I-tala paika tõstmine. No ja eks mõni väiksem asi veel. Nüüd hakkas lähenema taas üks minu jaoks "kriitiline" etapp, milles tonti näen - välisvooder. See hoone peab saama visuaalselt nägus nii seest kui väljast. Välisvoodri juures on minu jaoks üsnagi palju detaile, mis omavahel tuleb kokku sobitada (sh. raha säästmise eesmärgil) ning mitmeid eeltöid, mis tuleb enne voodri paigaldamise alustamist ära teha. Mõtlemist jagus ning koguaeg tuli mõelda mitu käiku ette... Seniks, kuni põrandavalu oli veel värske ja peale ei usaldanud veel trampima minna, sai väljas tegutsetud. Ja seal jätkus ettevalmistavat tööd kui palju.

All olev foto on väga hea, sest kõneleb palju ning peidab endas korraga kolme ettevalmistavat tööetappi välisvoodri paigaldamiseks. Mitmed postitused eespool tõin välja, et Bauroc ploki puhul igasuguste vuugivahede jms täitmine ehitusvahuga on vale ja ei anna positiivset tulemust ei ehituslikus, soojuspidavuse ega visuaalses mõttes. Seega nagu varasemalt lubatud sai, siis kogu varasemalt oma tarkuses vuukidesse lastud vaht sai kõigi välisseinte osas välja koogitud. Töövahendiks oli nuga ja teraslehest tehtud abinõu. Kui sodi väljas oli, täitsin ja pahteldasin kõik visuaalsed vuugid bauroc liimiseguga kinni. Tulemuseks oli kena valge sein. Teine tööetapp fotol on sokli (soojustuse) krohvimine. Kuna ma isiklikult krohvimisega sina-peal ei ole (ja ilmselt ei suuda ma ka seda endale kunagi selgeks eha), siis selle töö tegi kokkuleppel ära sõber, kellel käppa ja silma sisetööde alal. Kolmandaks tööks fotol on alumise veepleki paigaldus. Ehk siis veeplekk, mis hakkab kaitsma soklit seintelt allapoole liikuva sadevee eest.



Siin on lähivõte ning see annab parema pildi, kuidas paiknevad omavahel sein, tõstuks, vundament koos ülemise sidumisvööga, niiskustõkkeriba vundamendi ja seina vahel ning vundamendi soojustus. Lisaks on näha, missugused said liimiga kinni pahteldatud vuugid välisseinas. Kuna hoone esiküljelt (mis fotol) tuleb garaaži sissesõit ja selle tarbeks tuleb teha tagasitäide uste osas sokliga samale kõrgusele, siis sai nn. mullikile jäetud sokli kõrgune. Ära annab alati lõigata, hiljem juurde panna on probleem.



Sokli osa sai krohvitud kaks korda. Kõigepealt tavaline krohv koos armeeringuga (nagu eelneval fotol) ning seejärel teise etapina struktuurne viimistluskrohv. Sõber, kes abiks oli, pidas tavalist siledat korhvipinda selle hoone jaoks kohatuks ning nii selline tulemus tema otsusel sündis. Hiljem saab see ka omale värvi selga. Teinekord on isegi hea, kui keegi sinu eest asjad ära otsustab. Veel enam, kui tead, et inimest saab usaldada nii kvaliteedi kui tulemuse osas.



Mul on läinud paljuski õnneks, et asun logistiliselt heas kohas. Osaliselt küll metsas, kuid hea ehituskauplus on lähedal, tankla on lähedal ning kõrval külas elab ning töötab pikkade kogemustega plekksepp. Tema tegi mulle valmis täpses soovitud mõõdus ja värvitoonis veeplekid. Väike asi, kuid meeletu aja ning närvide kokkuhoid. Hommikul paned vajalikud mõõdud paberile, joonistad soovitud profiili, seejärel autosse, sõidad 10min. Annad paberi jära ja sõidad koju tagasi. Järgmisel päeval lähed tood vajamineva ära. Luksus tänapäeval, kui saad mingi asja korda minutitega, mitte tervet päeva raiskamata.