[hullmaks]

Mis vahepeal toimunud... läksin lõpuks haagise kardinate kallale. Olid seal mõned lahtised lapid ja katkised kohad. Ostetud oli juba varem pvc kardinamaterjali, huvitav, kas sellega ka pvc paate lappida kannatab? Tegin miski vanast raudpuksist ja traadijupist rulli. Võtsin tavalise ilma erilise reguleeringuta soojaõhupüstoli ja asusin tegutsema. Esimene lapp oli väga kehva koha peal, all servas. kohe sai ka mõned kohad üle kuumutatud  ja kohati sulas lapp kahe korra. Aga kinni ta jäi ja parem sai ikka, kui rebenenud tent. Siis asusin ka ülejäänud auke lappima. Ja kardina rulliku kinnitus tahtis ka tagasi kleepimist saada, sinna tegin veel turvavööst uue kinnitusaasa. Algul proovisin ilma alusplaadita, tundus, et kui tent pingul, siis saab ju, paigad väikesed ka veel, aga selgus , et kuumutatud pvc muutub plastseks ja laiskus maksis kätte, jäi lainetama . Nii et lõpuks kruvisin kaks kruvi suvalise saepuru plaadi külge ja kasutasin seda seinana . Tehnoloogia siis oli, et kuumutad kontaktpinda ja rullid kaks kihti vastamisi. Youtubes selle kohaseid videoid jagus. Proovisin ka plastikute lappimist, mingid praod tõmbasin traadiga kokku ja sulatasin sinna peale plasti ja kuumliimi segu. Eks näis, kaua kestab.  Mingid jupid toestasin klaasriide ja epoga, puurisin uued poldiaugud ja läksid ka paika. 
   Ja siis võtsin julguse kokku ja võtsin esimese koorma. 16 tonni Järvakandist Tartusse. Koorem peal , selgus, et haagise üks rehv tühi. Või siis pooltühi, Keerates vaata, et viskab velje pealt maha. Voolik lahti, hakkan püstolit külge panema, kuram, ventiilihoidik pooleks. Pumbata ei saa. Otsustasin riskida ja pooltühja rehviga see sõit ära teha. Risk õigustas ennast, midagi ei juhtunud, kuigi peale mahalaadimist hingasin ikka väga kergendatult, kogu Tartu võis kuulda...
  Tagasi sõitsin tühjalt. abisild üleval, nii et pooltühi rehv tööd ei teinud. Hankisin uue ventiilihoidiku. Lasin rehvist õhu välja. kolme nurkrauatükiga ja kuvaldaga mõned matsud ja rehvil üks külg lahti. Sealt vahelt pääsesin vana ventiilihoidikut välja võtma ja uus sisse. Väga mõnus tunne, et sain selle töö tehtud ratast maha võtmata. Muidu mine tea, oleks veel avastanud midagi remontimisväärset sealt ratta tagant. Pumpamine oli muidugi problemaatiline. mingite gaaside ja bensu või eetriga pauku tegema eriti ei kipu. Siis lõin kahe puupakuga rehvi pingesse raami vastu, panin õhupüstoli sellisesse asendisse, et  pumpas ,ja ise ronisin auto alla ja surusin jalgadega rehvi alumise serva võimalikult vastu. Seekord vedas ja tundsin jalgadega, kuidas rehv paisub.
  Jama oli ka haagise EBSiga, andurid ja abs kettad uued, aga vea märguanne jälle põleb. Viimane lootus või kuues meel, mis sundis mind haagise ja auto vahelist juhet lahti võtma, ja seal ta oligi- kergelt roheline kontakt. Hästi kergelt. Aga igaks juhuks , enne kui hirmsa raha eest spetsialistide jutule minna, tegin pistiku kontaktipuhastussprayga puhtaks, ja ostsin uue juhtme. Ja voilaa! EBS märguanne kadus. Nüüd veel ainult kaks viga armatuuris. Ennem oli tõsine disco. 
  Hakkas põlema ka T täht armatuuris ja mingi juhend. Uurisin autojuhtide grupist ja anti nõu ketas välja võtta ja kaan kinni panna. See toimis. Võtsin ketta välja, panin kaane kinni, hakkas hirmsakiirusega seal miskit undama ja siis jäi vait.  Pärast veel keegi kommenteeris, kui olin maininud, et asi tekkis peale kellaaja korrigeerimist, et analoogtahhograaf täpselt sellist toimingut eeldabki peale kellaaja korrigeerimist. 
   Igastahes tunne on juba pärispäris hää
  Meenus just, et need puupakud jäid sinna rehvi ja raami vahele, peab ennem ära võtma kui sõitma jälle lähen. Hea et seda postitust tegin, muidu oleks need puupakud sinna ka unustanud