[olevtoom]

Eesti keeles on keelte nimetused väikese algustähega (eesti keel, vene keel, hiina keel). Sama ka nädalapäevade ja kuu nimetustega.
Taevas öösel paistev valge ketas on Kuu, mitte kuu.

Paaris foorumis on kasutajaid, kes järjekindlalt on kasutamas asjade ja nende osade kohta asesõnu 'tema' ja 'ta' õige 'selle' ja 'see' asemel. Aga enam ei imesta vastupidise puhul - eile räägiti AK-s saare salehundlasest, mis (sic!) võib meieni levida, varasemalt on räägitud kaladest, mis ujuvad vees ja mida kalurid püüavad, hundist, mis elab loomaaia puuris jne. Esimesel puhul on vene keele mõjuga (asesõnad on, ona, ono vastavalt sõna soole, mitte räägitava objekti olemusele), teisel juhul inglise keelest tulev vorm, kus kõik peale inimeste on asesõnaga 'it' ehk 'see'.

Kasutan kah juhust lobisemiseks. Ning eelkirjutajaga peaaegu täielikuks nõustumiseks.

1. Suurtähtede liigtarvitamise komme tuli meile venelastega, aga mulle tundus, et hakkame sellest lahti saama. Looda sa, nagu Nõmmik ühes tuntud filmis ütles.
Nüüd on (vähemalt) ühe autofirma ja ühe traktorifirma (nimed on toimetusele teada) turundustegelased võtnud pähe, et nii nende margi- kui mudelinimesid tuleb suurtähtedega kirjutada. Ning see, et Eesti Keele Instituut ütleb:
"Suurt ja väikest algustähte rakendatakse ka kujundusvõttena (siltidel, logodel jms kohtades). Selline algustäht jääb väljapoole õigekirjatava ning nime kasutamisel tekstis on soovitatav lähtuda nimede üldreeglist ehk kirjutada nimi suure algustähega: Adidas (mitte logo järgi väiketähega „adidas“), Guess (mitte logo järgi suurtähtkirjas „GUESS“)."
neisse ei puutu. Nojah. Ma olen nõus ka kogu vastavat autot või traktorit puudutava artikli suurtähtedega kirjutama.

2. Ma saan aru küll, et on vale elutu asja kohta "tema" öelda, kuid on teatud hulk autosid ja üldisemalt rääkides ka teisi masinaid, mille kohta mu käsi ei tõuse "see" kirjutama. (Hallmetallikdiiseluniversaal sellesse hulka muidugi ei kuulu).

3. Inglise keele pealetung teeb mind tõsiselt murelikuks. Vene keelega oli kergem, see oli meile tollal ideoloogiliselt vastuvõtmatu, aga ikkagi suutis siia & sinna sisse imbuda.

Inglise keel on popp ja noortepärane, mistõttu oleme üsna kaitsetud. Ning juba praegu näivad paljud arvavat, et kõik tehnikasaavutused ongi inglisekeelsest maailmast pärit. (Noh, nagu vene ajal: "Aurumasina leiutaja Polzunov sündis vedurijuhi perekonnas...").

Hiljaaegu oli juttu ühest lennuõnnetusest. Gürokopteriga. Sealjuures on sellel riistapuul eesti keeles juba umbes sada aastat olemas nimi: autožiiro. Ma ei näe põhjust üht võõrsõna teisega asendada, pealegi võib arvata, et senjoor Cierva ei teadnud "gürokopteritest" tuhkagi.

Võitlus selle vastu, et arve numbriteks nimetatakse, on ilmselt kaotatud. Aga pealetung jätkub. Kosmoserakettide äravisatavad osad on järsku "faasid", kuigi taas on aastakümneid olemas sõna "aste"...

Ning ühes tehnikatüüpi ajakirjas räägiti kord mingist aurumasinast ning selle "boilerist"...

A' üldiselt ma olen teema algatajaga päri: meil siin on eesti keel au sees ja sellega käiakse viisakalt ümber. Pealegi on siin foorumis vähemalt üks kasutaja (nimi taas toimetusele teada), kes pikka aega kirjutas igasugu õigekirjareegleid eirates, kuid nüüd on hakanud mõistlikult kirjutama. Ja vähemalt mina olen rõõmuga märganud, et tema kirjutised on huvitavad & sisukad. Nii et ... "olukord on suurepärane. Kuid mitte lootusetu" (Stanislaw Jerzy Lec).