16-07-2023, 08:58 AM
Ma esinen ilmsel(gel)t äärmiselt ebapopulaarse seisukohaga, aga ma soovin sellegi poolest meenutada, et oma riik ongi kallis üleval pidada. Seejuures tasub meeles pidada, et nagu elementaarsed füüsikaseadused kehtivad kõigile, kehtivad ka elementaarsed majandusseadused. Teisisõnu, nagu ei ole võimalik eraisikul kulutada raha, mida ei ole võtta, ei ole seda võimalik ka riigil teha.
Kui eelnevat on endale tunnistatud, siis saab loomulikult edasi arutleda kategooriates "see maks tuleks asendada hoopis teisega" või "selle maksu vähendamiseks tuleks vähendada ka neid kulusid" või kasvõi "selle maksu vähendamiseks ning kulude säilitamiseks tuleks võtta laenu, mille kulu järgmise n aasta peale on x". Seda kõike tuleb meeles pidada ennekõike siis, kui minnakse sedelit urni laskma olles eelnevalt mööda kõndinud üleelusuurusest näost, mis lubab kõiki makse vähendada ja kõiki toetusi tõsta. Vähe sellest, kasulik on seda meeles pidada ka sellel hetkel, kui me õllekannu taga mõne tuttava või vähemtuttava sakslase ees teatame uhkusega, et riigina on Eesti ühe inimese kohta Ukrainat aidanud rohkem kui keegi teine, ja tehtagu järele. Ei ole kuulda olnud, et kusagil keskpolügoonil kasvaks põld džävelinipuudega, mille päikese ja vihma toel kosunud vilju sai pärast väikest oksteraputamist hõlpsalt auto kasti korjata...
Eelnev omakorda ei tähenda, et ei oleks võimalik asju mõistlikumalt või teisiti teha. Selleks, et aga midagi saaks tehtud teisiti, on tarvis suhelda nendega, kelle me valisime enda eest otsuseid tegema, sest niisama rusikaga vastu saunakerist löömisest ei muutu ilmselt midagi.
Kui eelnevat on endale tunnistatud, siis saab loomulikult edasi arutleda kategooriates "see maks tuleks asendada hoopis teisega" või "selle maksu vähendamiseks tuleks vähendada ka neid kulusid" või kasvõi "selle maksu vähendamiseks ning kulude säilitamiseks tuleks võtta laenu, mille kulu järgmise n aasta peale on x". Seda kõike tuleb meeles pidada ennekõike siis, kui minnakse sedelit urni laskma olles eelnevalt mööda kõndinud üleelusuurusest näost, mis lubab kõiki makse vähendada ja kõiki toetusi tõsta. Vähe sellest, kasulik on seda meeles pidada ka sellel hetkel, kui me õllekannu taga mõne tuttava või vähemtuttava sakslase ees teatame uhkusega, et riigina on Eesti ühe inimese kohta Ukrainat aidanud rohkem kui keegi teine, ja tehtagu järele. Ei ole kuulda olnud, et kusagil keskpolügoonil kasvaks põld džävelinipuudega, mille päikese ja vihma toel kosunud vilju sai pärast väikest oksteraputamist hõlpsalt auto kasti korjata...
Eelnev omakorda ei tähenda, et ei oleks võimalik asju mõistlikumalt või teisiti teha. Selleks, et aga midagi saaks tehtud teisiti, on tarvis suhelda nendega, kelle me valisime enda eest otsuseid tegema, sest niisama rusikaga vastu saunakerist löömisest ei muutu ilmselt midagi.