22-07-2023, 02:30 AM
(21-07-2023, 21:50 PM)ivoalaska Kirjutas: Treeningute asemel oleks pidanud ennast harima, siis mõistaks mis pildil on valesti.
Kas TTÜ’st saadud elektotehniline kõrgharidus tõepoolest pole piisav siin enda arvamuse avaldamiseks?
(21-07-2023, 22:08 PM)2715 Kirjutas: Mul on ideid päris mitu lahendust sellele nn "fantoomiprobleemile" aga ma tahaks alustuseks teada milles probleem on?
Probleem on selles, et autoregistris on tõenäoliselt üle 100 000 fantoomi. Ühel hetkel peab registri nagunii korda tegema, mida kauem oodata, seda rohkem tööd, sest uusi fantoome lisandub igapäevaselt juurde, sest ebaseaduslik lammutustegevus jätkub.
(21-07-2023, 22:08 PM)2715 Kirjutas: Tegu oleks ka täiesti isemajandava süsteemiga kus kaks tädi töötavad päevas läbi 10 juhtumit ning kui nad teevad ühele isikule 100 eur trahvi teenivad kumbki 50 eur päevas ning see jätkuks kuni tädid enam ise ära ei majanda aga selle aja peale on juba registris selgus.
Kas see tähendab, et need kaks tädi korrastavad registrit järgnevad 29 000 päeva, mis on ca 128 aastat arvestades reaaltööpäevi?
Minu versioon:
Käesoleval aastal on tööpäevi 254, millest tuleb maha lahutada 28 põhipuhkuse päeva, alles jääb 226 reaaltööpäeva.
Näiteks Transpordiameti teenindusbüroos töötav juhtivspetsialist teenib hetkel ühes kalendrikuus keskmiselt ca 1635 € suurust brutopalka, netokuupalk ca 1330 €, neto aastapalk 15 960 € (kulu riigile).
Eeldades, et üks ametnik suudab ühes tööpäevas läbi töötada kümme peatatud registrikandega sõidukit, teeb see registri korrastamise töömahuks 29 000 tööpäeva. Selleks, et ametnikud suudaksid registri korda teha ühe aastaga, tuleb tööle võtta ca 128 ametnikku (29 000 / 226). Neto palgakulu on aastas ca 2 042 880 € (128 x 15 960 €) ehk see on registri korda tegemise hind. Ma ei võtnud selles arvutuses arvesse näiteks ravikindlustuskomponenti, mis läheb otse haigekassale; I ja II samba kogumispensionimakseid, mis lähevad praegustele pensionäridele, kogumisfondidele jne ehk reaalne palgakulu on veel suurem.
Kes selle jama kinni maksab ja miks riik peab hakkama võimlema? Kas riik on tõepoolest süüdi selles, et nad on nii vabalt lasknud sõiduki registrikande peatada ja seda sellisena ilma kontrollita lasknud hoida? Mida oleks riik selles osas pidanud tegema teisiti, et seesugust olukorda poleks juhtunud?
Praeguse seadusandluse järgi saab trahvi sõiduki ebaseadusliku lammutuse eest teha vaid Keskkonna-, mitte Transpordiamet. Tegemist on väärteoga, millel oma aegumistähtaeg. Nii, et ma ei ole kindel, et paljudel juhtudel mingit trahviraha riik üldse koguda saab.
(21-07-2023, 23:10 PM)moscito Kirjutas: inimest ei ole, siis ei saada, aga auto on, siis maks peale.
Maksab see, kes päris. Kui pärijaid pole, maksab kohalik omavalitsus.
(21-07-2023, 23:32 PM)wagoneer Kirjutas: Ehk kuidas on see seotud faktiga, et kuni 2004 aastani(2004 1.mai vist oli) kadunud/lammutatud fantoomid arvelt ära saab?
Ma ei mõista küsimust. Millises postituses ma seda väitnud olen? Mina rääkisin antud postituses sellest, kuidas varastatud fantoomi registrist maha saada pärast 1. maid 2004.
Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee