25-07-2023, 21:55 PM
Vähemalt on näha ,et kliima ministeerium ja miniser on probleemist arusaanud ja võtavad fantoomide teemat tõsiselt. Selles osas minu poolne kiitus neile.
Vestelsin täna Keskkonnaameti töötajaga, kes tegeleb siis spetsiaalselt jäätmetega, sinna alla käib ka sisuliselt romu sõiduk. Tema oleks mind romu probleemiga kohe suunanud tagasi Maanteeametisse või lammutajate juurde. Aga mida ma lähen sinna kui pole asja, mida lammutada või üleanda? Tal isegi puudus teadmine, mida teha sellises olukorras. Hendriku näidatud seadused, kus Keskkonnaameti loaga saab auto maha. Seda tõlgendas ta hoopis teistmoodi.
Nagu nii autode käitlemise lubade väljastamine ja järelvalve käib Keskkonnaameti alla aga nagu selgub, praktikas ei toimu asi üldse nii nagu meie seda ettekujutada võiks.
Hetkel ei olnud töötajal mulle võimalik isegi öelda, mis moodi Keskkonnaamet menetleks romu sõiduki käitlemist. Ilmselt oleks vaja esitada paberid ja tõestusmaterjal,et käideldi nõuetekohaselt ja kõik praht läks sinna kus vaja, mitte loodusesse. Suurima lugupidamise juures, kodanik kellega vestlesin oli väga teadlik probleemist ja püüdis minu küsimustele nii hästi vastata kui oskas.
Hetkel kokkuostudel ja lammutajatel lasub vastutus kontrollida toodud sõiduki päritolu. Kuid praktikas on seda keerulisem teha, sest eeldatakse,et keegi ei too sulle teise inimese varandust või varastatud sõidukeid või ebaselge päritoluga asju. Maanteeamet ei taha,et tema vastu minnakse kohtusse ja seetõttu on osaliselt vastutust ära jagatud lõpp käitleja õlgadele. Varastatud autode kokkuostu viimine on pigem mineviku teema, kui hetkel väga aktuaalne probleem. Vahelejäämise võimalused on muutunud liiga suureks, risk ei tasu ära. Kui piisab öelda väravas,et arvelt maas siis sellega asi piirdubki, rohkem ei uuri keegi edasi. Kõik baseerub vaid usaldusel,et klient ei too sulle mingit probleemi platsile. Ma usun,et nii mitmetki arvel autod on nii moodi oma loomuliku lõppu leidnud. Kahjuks raamatupidamises säilitatakse pabereid ost-müügi kohta vaid 6a ja peale seda lähevad need hävitamsele. Seega kedagi tagant järgi karistama minna on mõtetu üritus, sest riik ise kahjuks lõi selle probleemi juba eos.
Mina ei muretseks,et kokkuostud kuivale jäävad, sest inimesed hakkaksid fantoome mahakandma. Kui sõiduk on juba niigi kadunud füüsiliselt, pole midagi karta. Kes süsteemi tüssab, siis tsiteerides kliima ministeeriumi esindajat: trahvid on väga soolased. Seega motivatsioon missugune
Vestelsin täna Keskkonnaameti töötajaga, kes tegeleb siis spetsiaalselt jäätmetega, sinna alla käib ka sisuliselt romu sõiduk. Tema oleks mind romu probleemiga kohe suunanud tagasi Maanteeametisse või lammutajate juurde. Aga mida ma lähen sinna kui pole asja, mida lammutada või üleanda? Tal isegi puudus teadmine, mida teha sellises olukorras. Hendriku näidatud seadused, kus Keskkonnaameti loaga saab auto maha. Seda tõlgendas ta hoopis teistmoodi.
Nagu nii autode käitlemise lubade väljastamine ja järelvalve käib Keskkonnaameti alla aga nagu selgub, praktikas ei toimu asi üldse nii nagu meie seda ettekujutada võiks.
Hetkel ei olnud töötajal mulle võimalik isegi öelda, mis moodi Keskkonnaamet menetleks romu sõiduki käitlemist. Ilmselt oleks vaja esitada paberid ja tõestusmaterjal,et käideldi nõuetekohaselt ja kõik praht läks sinna kus vaja, mitte loodusesse. Suurima lugupidamise juures, kodanik kellega vestlesin oli väga teadlik probleemist ja püüdis minu küsimustele nii hästi vastata kui oskas.
Hetkel kokkuostudel ja lammutajatel lasub vastutus kontrollida toodud sõiduki päritolu. Kuid praktikas on seda keerulisem teha, sest eeldatakse,et keegi ei too sulle teise inimese varandust või varastatud sõidukeid või ebaselge päritoluga asju. Maanteeamet ei taha,et tema vastu minnakse kohtusse ja seetõttu on osaliselt vastutust ära jagatud lõpp käitleja õlgadele. Varastatud autode kokkuostu viimine on pigem mineviku teema, kui hetkel väga aktuaalne probleem. Vahelejäämise võimalused on muutunud liiga suureks, risk ei tasu ära. Kui piisab öelda väravas,et arvelt maas siis sellega asi piirdubki, rohkem ei uuri keegi edasi. Kõik baseerub vaid usaldusel,et klient ei too sulle mingit probleemi platsile. Ma usun,et nii mitmetki arvel autod on nii moodi oma loomuliku lõppu leidnud. Kahjuks raamatupidamises säilitatakse pabereid ost-müügi kohta vaid 6a ja peale seda lähevad need hävitamsele. Seega kedagi tagant järgi karistama minna on mõtetu üritus, sest riik ise kahjuks lõi selle probleemi juba eos.
Mina ei muretseks,et kokkuostud kuivale jäävad, sest inimesed hakkaksid fantoome mahakandma. Kui sõiduk on juba niigi kadunud füüsiliselt, pole midagi karta. Kes süsteemi tüssab, siis tsiteerides kliima ministeeriumi esindajat: trahvid on väga soolased. Seega motivatsioon missugune