[2715]

N-liidu võitmatu armee väeossa saabub järjekordne partii kutsealuseid.
Ohvitserid hakkavad selekteerima kes kuhu ja saavad väe ära jagatud kuid järgi jääb Kolja Volgogradist kellele hakatakse personaalsemalt lähenema.
"Niisis Kolja, sa enne rääkisid et töötasid suures tehases?"
"Just nii!"
"Mis see tehas tegi?"
"Pepeleelesid tootsime seltsimees praporšik!"
"Misasju?!?!?"
"Pepeleelesid!"
"Millised need on?"
"Kuidas te ei tea misasi on pepeleele?"
"Kirjelda seda lähemalt!"
"Ma ka ei oska...On selline ümar kandiliste nurkadega ja kui veeretad kõriseb."
"Suudad meile ka ühe teha?"
"Ikka suudan! Lubage mind vaid garaazi seltsimees praporšik!"
Viiaksegi mees garaazi kus hakkab kohe kopsimine, käiamine ja vahel on näha ka keevitamise kuma ning õhtuks on pepeleele valmis.
Uurivad siis ohvitserid seda igast küljest, keegi ei saa aru misasi see on ja mida sellega teha ja nii kupatatakse mees köögitoimkonda ning enneolematu asi rändab prügimäele.
Sündmus on mitu kuud vana ja kõigil meelestki läinud kui tuleb väeossa kontroll otse kaitseministeeriumist.
Need satuvad nägema seda imeasja prügimäel ja kohe võetakse väeosa komandörid ette:
"Mis korralagedus teil siin on???
Sõjaväes on kõigest puudu, rahvamajandus on toodangunäljas aga mis teie väeosas toimub?!?!?
Täiesti uus pepeleele vedeleb prügimäel!!!"