[Lauri_L]

Elektrit olen garaaži oodanud kaua. Seni on kõik toimetused tehtud 60m pikenduse kaudu, mis tööstusvoolu eluhoonest garaažini toob ja seal portatiivse kilbiga ühendatud on. Nüüdseks on elektrikud oma etteasteid juba alustanud ning ilmselt valgus enam ennast kaua oodata ei lase. Maakaabel garaažini sai juba siis ära veetud, kui hoone taldmikku sai valatud. Kõigepealt läks paika garaaži peakilp. See oli elektriku poolt suures osas eelkoostatud. 



Installatsioonitöid sai alustatud kahe väiksema töökojaruumiga, sest nii oli lihtsam ning sellepärast, et seal oli vahelagi altpoolt lahti. Kaablid said veetud vahelaetalade vahele sobivatesse kohtadesse. Sõjaplaan nägi ette, et kahe tööruumi osas tuleb toitekaabel kuni harukarpideni peidetuna vahelae seest. Suures põhiruumis tuleb pinnapealne paigaldis karbikutesse.



Sellistesse väiksematesse ruumidesse kaablite vedamine oli lihtne ja käis ruttu. Eelnevalt kokkulepitud paikadesse tulid valgustite kaablid, automaatika kaablid ning lae alla harukarpidesse valmis 1f ja 3f toitekaablid. Kui kunagi läheb sisseseade paigaldamiseks, siis saab just sealt vajalikud otsad edasi veetud. Ja nagu fotodelt võib juba aru saada, siis pärast kaablite paigaldamist hakkasin kohe soojustuse ning selle kinnikatmisega tegelema. Abiks tuli sõber ning kahekesi seda tegimegi. Tuleb tõdeda, et selline mahult väike protseduur (pisut üle 30 ruudu katmist kahe ruumi peale) osutus selle hoone ehitamise juures kõige ebameeldivamaks tööks. Kuratlikult vastik oli seda villa üles tõsta ning talade vahele panna. Õnneks olin talade paigutamisel juba arvestanud, et samm tuleb villa paani laiuse järgi, kuid siiski. Vedel asi omal jõul ikka laes ei seisa.



Soojustuse paksuseks vahelaes tuli 200mm 2x100mm ülekattega kihtidena. Selleks, et vill enne vineeri paigaldamist talade vahelt alla ei pudeneks, sai see toestatud heinapallinööriga, mis talade alaossa klammerdajaga pingule sai lastud. Sellised sik-sakid hoidsidki villa paigal.



Ja egas seal suuremat teadust ei olnudki, kui edasine plaatide mõõtu lõikamine. Tagumises ruumis (mis on üleval olevatel fotodel) oli töö lihtsam, sest lagi oli kenasti ruudukujuline. Plaatide liitumiskohtadesse, mis ei sattunud talade kohtadesse, sai taha pandud laud ning ääred kruvidega laua vastu sirgeks tõmmatud. Vineeri paksuseks on 10mm.



Siin on jäänud tagumise ruumi viimane plaat veel panna. Näha on harukarbid lae all. Need on igal pool, kuhu suure tõenäosusega midagi alla võib tulla, mis elektritoidet vajab. Märgin siinkohal ka ära, et suur osa minu sisseseadest tuleb roklaga teisaldatav. See on ka põhjuseks, miks kohe statsionaarset kaabeldust seintesse freesituna sellest garaažist ei leia. Valmidus saab aga igal pool olema.



Ning üks ülesvõte lähedamalt ka. Väiksemad karbid on 1f 230V toitele, suuremad 3f 380V toitele. Karbis on kaabel, mille otsad said hetkel isoleeritud Wago liitmikega.



Esimeses, välisukse poolses ruumis oli asi juba pisut põnevam ning arvutamist oli rohkem, sest selles ruumis oli ventilatsioonikorsten, mille ümber laevineer tuli sobitada.



Siin on näha ka meie popp ja noortepärane plaaditõstuk. Ehk plaadi toestamiseks ja oma kohale fikseerimiseks sai kasutatud kahte sobivasse mõõtu saetud lauda. Laua ja vineeri vahele sai pandud veel ka üks lappi klots, et pinda ära ei muljuks. Sisuliselt käiski kogu protseduur nii, et kui plaat oli mõõtu lõigatud, siis üks mees tõstis selle omale pea kohale, ronis postamendi peale ning surus nii palju vastu lage kui suutis. Samal ajal nügis teine selle enam-vähem paika ja lükkas ühe või kaks lauda püsti alla. Seejärel sai plaat puulaua ja puuhaamriga paigale koputatud ning kruvidega kinni lastud. Seejärel liitekohtadesse vahelauad (laes kollast värvi - ülejäägid välisvoodrist) ning uus plaat jälle jätkuks edasi.



Lakke villa ja plaate pannes sai naha korralikult märjaks. Plaadid olid võrdlemisi suured - 2500x1250mm. Väljas oli jahedam vesine ilm ning oli tunda, kuidas ruum soojaks läks   Aga ega asjad ei peagi lihtsalt kätte tulema... Kokkuvõttes läks kahe mehega kahe 15+ ruuduse ruumi lae soojustamiseks, plaatide mõõtu lõikamiseks-augustamiseks ning paigaldamiseks kaks päeva. Mitte küll täispäeva, kuid peaaegu. Ütleme, et 12 tundi kokku.



Samal ajal käis garaaži suures ruumis juba palju tõsisem tegevus. Üleval oleval fotol on ette valmistatud ning seinale paigaldatud peakilp. Sellisena see garaaži toodi ja seinale pandi - ühtegi kaablit sinna veel ühendatud ei ol. Kilbi vasakul küljel on näha üks igaks juhuks pandud pistikupesa 1f / 3f toitele ning paremal küljel neli lülitit. Lülitite näol on tegemist sekundaarsete lülititega siseruumide valgustusele. Kogu siseruumide valgustus hakkab hoones töötama liikumisandurite toel. Lülitid on seal igaks juhuks... nn "manual override".

Elektribrigaad, kes töid teeb, koosneb kahest mehest. Kuna garaaži lagi on oma kõrgeimas punktis pea 5m kõrge, siis installatsioonitööde tegemiseks võtsin Cramost akutoitel käärtõstuki. Lahe putukas, millega mööda põrandat ringi lasta.



Sisuliselt saab siit kõik alguse. Maakaabel siseneb kilbi all oleva toru kaudu ning kaablid hargnevad mööda hoonet laiali kolme kilbi pealt alguse saava karbikutest koostatud trassi.



Põhimõtteline ülesehitus saab olema selline, et kogu garaaži ulatuses tuleb mõlemasse laiemasse külge (ca 16m) lae alla karbik, kust saab igal ajahetkel ja sobivast kohast omale toite alla vedada. Üks osa sellest jookseb suure ruumi keskelt üle lae tugiposti juurest ning viib toite teisele poole. Sama karbiku kaudu jooksevad ka küttesüsteemi automaatikakaablid ning suure ruumi kolme valgustigrupi toitekaablid. Lisaks muu pudi padi nagu toide tulevasele autotõstukile ning tõstuste mootorite toide koos juhtimisega.



Siin on suure ruumi tagumine külg. Pooleli on tagaseina kaablitrassi karbiku paigaldus ning valgustite ühendamine.



Suure ruumi täiskõrge osa peale tuleb kokku kolm põhivalgustite gruppi, mis jagunevad tagumine, keskmine ja esimene valgustigrupp. Igas grupis on viis valgustit. Sisuliselt peaks olema nii, et keskmise (kõrgeima asetusega) grupi viis valgustit suudavad anda piisavalt valgust, et garaažis tööd teha ning need käivituvad nii liikumisanduriga, kui ka siis, kui üks kahest garaaži tõstustest üles peaks liikuma (nt. kui tuled öösel autoga ja soovid selle garaaži panna, siis teeb toa kenasti valgeks). Tõstuste mootoritel on küll oma valgustid sees, kuid need on pigem kosmeetilist laadi. Esimene ja tagumine valgustirida on käsitsi lülitatavad ning ette nähtud selleks, kui soov garaaž mõne peenema töö jaoks täiesti valgeks teha. No ja kui on tahtmine toimetada vaid ühes garaaži osas, siis saab ka emmale-kummale poolele sedaviisi lisavalgust anda.