[Lauri_L]

Garaažiga olen saanud vahepeal taas aega tegeleda. Tegelikult on tegemist olnud päris mitmel rindel korraga ja alati ei ole olnud mahti fotokat kätte võtta ning pilte teha. Ja ilma piltideta ei saa head postitust kokku panna. Küll aga olin sunnitud tegema rea fotosid garaaži nö teise korruse vahelae muutmisest tuletõkketsooniks. Kuna tegemist on kaetud tööga ehitusel, siis olid fotod vajalikud kaetud tööde akti jaoks ehituspäevikusse.



Kõigepealt siis meeldetuletuseks, millest jutt. Sisuliselt 1/3 garaažist on kahekorruseline (foto üleval). All on kaks töökoja ruumi, üleval vaba ruum, millest hiljem peaks tulema meeskoobas. Kuna aga hoone projekti oli selline ülesehitus kenasti sisse kantud, siis pidid need kaks väiksemat ruumi suurema suhtes jääma tuletõkketsoonideks ja vastama vähemalt EI30 suunaga suurest ruumist väikestesse. Esimene etapp oli tuletõkkeuste paigaldamine ja seda käsitlesin varasemalt. Nüüd on järg vahelae enda käes. Vahelagi on 50x200 prussidel ja hetkel pealt kaetud punniga OSB-ga, vahel kivivill, all vineer. Ühesõnaga ükski element ei eraldi ega koos teistega ei täida tuletõkkekonstruktsiooni nõudeid. Põrandapinda on seal üleval laias laastus 33m2. Mõtlemisainet, et kuidas see asi lahendada, oli piisavalt. Etteantud nõudmine oli paigas - peab olema tulekindel vastavalt EI30. EI ja number seal taga tähendab, et tulekahju korral peab konstruktsioon etteantud aja jooksul (minutites, minul 30min) säilitama nõutud kandevõime terviklikkuse ja soojusisolatsioonivõime.

Pärast korralikku ajugümnastikat sai selgeks, et tuleb ikkagi minna kipsplaadi teed. See on odavaim, seob vahelae ühtsemaks ja annab muid plusspunkte, mida mul garaažis tegelikult vaja ei olegi (nt. mürasummutus). Kipsi puhul peab silmas pidama, et tuletõkketsooni ehitamisel peab olema kasutataval kipsplaadil A-klassi (ehk mittesüttiva iseloomuga) materjali tõendav sertifikaat. Vaid väikesed konstruktsiooni osad vahelaes, mis otseselt ei mõjuta tule levikut, võivad olla madalama klassiga. Siia loetakse näiteks vuugimaterjale, mis võivad olla madalama klassi ehitusmaterjalid, kui konstruktsioon tervikuna suudab täita ette antud ohutusnõudeid.



Kõige raskem oli välja nuputada ülesehitus. Nagu üleval oleval fotol näha, siis laetalad jooksid müüriga tasa (tegelikult natuke kõrgemal tulenevalt talade otste ümber mähitud niiskustõkkena töötavast sokliribast) ja seetõttu oli OSB oma paksuse osas müürist kõrgem. Seega jäi kipsi ja müüri vahele ca 30mm vaba ruumi, mis tuli samuti täita nii, et tuletõkketsooni nõudmised täidetud oleksid. Sinna kasutasin kodus ülejääkidena vedelevat 30mm paksusega kaltsiumsilikaatplaati Skamotec 225 (tuntud ka kui Superisol plaat). Tegemist siis tuletõkkeplaadiga, mis leiab antud valdkonnas palju kasutust.



Hoiatan kohe ette, et tegemist on minu elu esimese kipsplaatide paigaldusega. Kunagi varem ma seda tööd teinud pole. Seega vigu, mida laita on ilmselt palju. Kõigepealt kipsplaadist endast. Nagu värvusest näha, ei ole tegemist tuletõkke kipsplaadiga - need on värvuselt roosakad. Lisaks tuletõkke kipsplaadile omavad A-klassi materjali sertifikaati osad põranda kipsplaadid. Sellise omale ka muretsesin. See on küll mõni millimeeter paksem (15 vs 12,5), kuid hinnalt tunduvalt odavam ning kannatab füüsilist koormust peale astudes. Ja seda viimast mul ju vaja oligi, sest tegemist on põrandaga. Decoras oli mingi über ale, mistõttu sain põranda kipsplaadi sisuliselt 50% odavamalt võrreldes tuletõkke kipsplaadiga. Ainuke miinus oli see, et tootel oli ooteaeg.

Ühesõnaga läks kips OSB peale ning müüri ääre tihendasin viisil moodulkorstna liimisegu + 30mm Superisol plaat + moodulkorstna liimisegu. Kipsi ülekatte laius tuli kogu müüri ulatuses ehk 200mm. Kipsplaadid läksid kruvidega OSB plaadi sisse.



Suuri kipsplaate oli muidugi hea põrandale laduda. Töö läks kiiresti. Seinte ja plaadi vahele jätsin 3-4mm vuugi soojuspaisumiste ja elastse vuugitäite jaoks. Kruvide vahekaugused märkisin maha vastavalt plaadi paigaldusjuhendile. 

Need, kes varem pole kipsist tuletõkketsooni ehitanud (nagu mina, veel loll ja ehitab paljuski juutuubi ning kasutusjuhendite järgi), peavad meeles pidama, et enamasti üks kiht 12,5mm A-klassi tuletõkke kipsplaati veel EI30 tulepüsivust ei taga. Vaja on paigaldada, kaks kihti mittekattuvate vuukidega ning liimiga vahepeal, siis saame EI30. Kui on kaks kihti 15mm tuletõkke kipsplaati, siis kahe kihi paigaldamisel saame juba EI60. Minul olid aga 15mm paksusega A-klassi põrandaplaadid, mida tuli nii-ehk-naa EI30 saamiseks paigaldada kahes kihis. Seega nii ka tegin.



Liimi valimise puhul (no paigaldusjuhendis oli kirjas, et tuleb kasutada liimi) jooksis juba juhe kokku. Liim liimiks, aga missugune siis? Ehituspoes ei suudetud aidata. Mul oli tuleuste paigaldusest üle mõned pudelid Makrofelx'i tuletõkkevahtu FR77. Kiire meil varasemalt tuttavaks saanud tuleohutuseksperdile ning tema kiitis toote heaks. Seda paningi. Enne tegin ka väikese kuivtrenni kahe plaadi poolega, et aru saada, kuidas vaht plaadi vahel käitub. Et kui palju seda panna, et plaadid omavahel "ujuma" ei hakkaks ja et liimiv pind piisav oleks. Umbes nii nagu fotol, tundus hea.





Siin läheb juba teine kiht plaate. Kui esimese kihi puhul panin plaadid vaadates "pikem külg alla", siis teine kiht läks peale "pikem külg üles". Kui esimene kiht maas oli, siis oli veel käies tunda (häälest), et kipsplaadi all on talad ja OSB peal. Kui teine kiht peale läks, siis oli juba tunne, nagu kõnniks kivipõrandal. Vaikne ja null värinat. Sõbral oli kaalu 100+kg ja isegi tema hüppamisel midagi ei muutunud.





Ja plaadid maas ongi. Mõnus ja stabiilne sai küll, kuid töö pole sellega veel lõppenud. Nüüd on vaja täita seinaäärsed vuugid ning korstna läbiviik. Taga paremas nurgas on näha ka kaablikarbik. Karbik ise lõpeb küll kipsiga, kuid kaablid ise lähevad läbi kipsi vahelakke.



Selline sai siis kipsi liitekoht müüriga. Vahepealne ruum täidetud Superisol plaadiga, mille mõlemale poolele on kantud korstna liimisegu.



Ülejäänud ruum sai täidetud ning sirgeks aetud krohviseguga. Eks hiljem tegeleb juba lihvimise ja järelviimistlusega.



Kipsplaadi ja seinte vahelised vuugid täitsin Penosil'i Firestop Acrylic akrüülhermeetikuga mõlema kipsplaadi ulatuses ehk vuugi kõrgus tuli sinna 30mm kanti. Natuke mäkerdamist oli, kuid lõpuks on tegemist ikkagi garaažiga ning hiljem tuleb kipsile veel täiendav kerge kate peale.



Kaablite läbiviik sai samuti hermeetikuga tehtud. Selle "käkerdise" mis fotol, viimistlesin loomulikult siledamaks. Näha küll ei jää, sest kate peal, kuid teadmine maksab samuti midagi.



Korstna läbiviiguga oli pisut rohkem pusimist, sest korstna ja seina vahel oli vahe juba suurem ning seda hermeetikut täis ei pumpa.



Korstna vahelaest läbiviigu tihendasin T1260 klassi keraamilise villaga. Tegemist on küll vaid ventilatsioonikorstnaga, mis sellist materjali ei vaja, kuid kangem vill oli parasjagu käepärast.





Ühesõnaga laiad vuugid, mis jäid korstna ja seina vahele, said tihendatud 250mm kõrguse ja 25mm paksuse kraamilise villa kihiga (vuuk ise oli seal ca 20mm) ning põranda ja korstna vahelised kitsad vuugid (3-4mm) täitsin tuletõkkehermeetikuga. Vaade alt on kahest ülemisest fotost ülemisel, tulemus pealt kahest ülemisest fotost alumisel. Eks kui vajadus ja tahtmine tekib, siis paneb ülespoole läbiviigule kunagi ka katteliistud peale. 



Selline sai lõpptulemus pisut kaugemalt vaadates. Päris sile ning otseselt midagi silma ei torka. Aega kulus kogu asja peale 3 päeva. Üks päev plaatide panemisele (2 kihti), teine päev vuukidega tegelemisele ning kolmas päev kipsplaatide ja müüri vahelise vahe viimistlemisele. Kohe, kui põrand vamis sai, rändasid ehituse ülejäägid "laka" peale jalust ära.