[puravik]

Selle aasta jooksul, mil ma siin midagi kirjutanud pole, on see projekt käinud nii üles- kui allamäge, edasi ja tagasi, saanud hoogtöö perioode ning pea leppimist et asi jääb pooleli. Kuid kuna nüüd ikkagi tundub, et hakkan kuhugi jõudma, siis võtan vahepealse kiirelt kokku. 
Jõudsin eelmise aasta suvel niikaugele, et oli ratastel ja mootoriga raam. Järgmiseks tuli ette võtta kabiin.
Miks tahtsin üldse seda kummalist pealisehitust säilitada- minu eesmärk oli saada kopaga traktor, mida võiks aastaringi õues hoida. Ise kabiini nullist ülesehitamine tundus olevat aga jube ajamahukas. Parem juba kasutada olemasolevat ning kulutada säästetud aeg ja vaev kopa ja hüdraulika peale. See et saab säilitada kellegi ehitatud masina, tuli veel boonusena juurde

Päris algselt oli kabiin ja kapott jätta üldse värvimata ja rotikaks. Kuid kuna plekk oli kohati juba liiga roostes siis otsustasin ikkagi et liivaprits ja värv. Tõrkeks osutus siin see, et kabiini metallkarkass oli kaetud plekiga, mis oli suht suvaliselt ülekattega kuidagi paika punktitud- palju jäi kohti, kuhu pritsiga ei pääse puhastama. Samuti ei isutanud idee suht kinnist kabiini seestpoolt liivapritsida. Niisiis plekk maha, karkass ja plekk eraldi puhastada ning siis uuesti kokku laduda- nüüd plekk korralikult serv-servaga paigaldades. No selline oli vähemalt plaan. Ja siit hakkas see taastamisest-on-loobutud lumepall veerema. Kui päris aus olla siis veeres see juba varem, arvestades et senisest ehitusest- mootor ratastel raamil, jäi algseks vaid esisild. Aga senini olin ma suutnud endale kinnitada, et kui kabiin jääb algseks, siis on ikkagi nagu taastamine ja senised ümberehitused on vabandatavad. -Et kui selle masina algne ehitaja seda projekti näeks siis ta saab ju isegi aru, et seda õnnetut mosse mootorit polnud mõtet sinna jätta. Samuti, et vajalikud on reeverskast, hüdraulika jne. Lõpuks on ju ikkagi see sama vana traktor taastatud-parendatud. No vähemalt kui vaadates piisavalt silmi kissitada. Kuigi mida edasi see ehitus läks, seda rohkem tuli silmi kissitada. Niisiis sai plekk maha kistud ning oh häda- vähe sellest et karkass oli kõveralt kokku keevitatud (või keevitamisel kõveraks tõmmanud ), oli ka osa keevitusi sellised, et ei kannatanud kriitikat. Järgmine plaan- lammutan ka karkassi ära ning ehitan korralikult uuesti üles. Nii ma tegingi- vähemalt selle lammutamise osa. Märgistasin kõik detailid korralikult ära, tegin jooniseid ja fotosid ning lõikasin kõik osadeks. Planeerisin just mingisugust rakist või alust, mille najal kabiini uuesti kokku laduma hakata, kui sain aru, et Ferdinand on surnud. Franz Ferdinand Sõjavõitjat pole enam. Senine kabiin oma kummalise kuju ja mõõtudega oli senini ok, sest tänu sellele ei pidanud ma nullist uut tegema. Nüüd aga, kui kõik on ära lammutatud, pole mingit mõtet uut samasuguste valede mõõtudega kabiini teha. Eriti veel arvestades, et enamus ülejäänud traktorist on nagunii uus. Mis siis ikka.

Alustasin uue kabiiniga. Algne kabiin oli kahekohaline ja seetõttu lai- ning kuna aknad kõrgel ja väikesed, siis keskel roolitaga istudes oli eriti külgedele väljavaade väga halb. Uus kabiin tuleb ühekohaline ja laiuse poolest kitsam. Samuti tagasein istmele lähemal, et tagaaknast paremini taha-alla näeks. Aknad suuremad. Lagi kõrgemale, et pea ära mahuks. Kõik sai täpselt loodi aetud ja jälgitud, et nurgad oleks ikka täisnurgad.

Kohe koos kabiini alustamisega tuli paika ajada rool ja pedaalid. Kuna roolilatt all päris vasakul servas, siis jookseb roolisammas roolirattasse just sellisest kohast, kuhu peavad ära mahtuma ka pedaalid. Siin sai asju korduvalt ringi tõstetud, enne kui kõik värgid omavahel korralikult ära leppisid. Siduripedaal ja hüdraulika sinna ja siduri vahele polnud midagi ülemõistust. Küll aga oli päris ooper piduritega. Tahtsin kindlasti võimendiga pidureid, aga pedaali taga pole ruumi isegi peasilindri jaoks, rääkimata vaakumvõimendist- mootor on ees. Piduripedaal sai võllikülge, mis viis liikumise vasakule mootorist mööda, kuhu mahtus ära väike peasilinder. Siit õlitoru istmealla, kus väike töösilinder liigutab läbi vaakumvõimendi piduri peasilindrit. Lisaks veel see probleem, et ega sel traktoril piduritrumlite sees midagi polnud- täiesti tühjaksroogitud.  Pikapeale õnnestus kokku koguda tagapidurite komplekt- pidurisilindrid, klotsid, vedrud jne (gaz51). Päris korralikult pidureid veel tööle ei saanud- nagu õhk oleks veel sees, kuid kuna nagunii pean värvimiseks kõik lahti võtma, siis ei hakanud eriti pingutama.



Umbes niikaugele ma eelmise aasta sügisel jõudsin. Kabiini mõõdud ja kuju oli paigas, sidur-pidur ja roolimine enamvähem olemas. Plaane oli palju. Kabiini ja klaaside soendus- soendusmootor jne oli juba valmis varutud. Samuti uste ehituseks lingid ja riivid. Jne, jne. Hüdraulika pidi tulema kõik uutest detailidest. Kõik need plaanid maksid raha, kuid polnud hullu- Putin sureb kohe mingisse tõppe maha, vene väed külmuvad surnuks ja sõda saab läbi. Ja kõik läheb jälle vanasse rööpasse tagasi.


Algas talv 2022-2023

Järgneb..