02-11-2023, 19:32 PM
Tsükliline kuivatus on kindlasti vähem efektiivne kui kuivatamine pideval temperatuuril, samas on ta puidule "tervislikum". Näiteks 2023. aasta kevadsuvel ulatus minu kuivatis päikese poolt üles köetud maksmaalne õhutemperatuur üle 60 kraadi. (NB! seda olukorras, kus kolm autoventikat täiega huugasid ning õhku läib tammetihu vedasid!) Katuseks olevad plastpaneelid sooja suuremat ei pea ning jaheda öö korral langeb temperatuur märgatavalt. Hommikul algab uus kuumaperiood jälle pihta. Kokkuvõttes saab kuivatatav puit üsna korraliku amplituudiga sooja ja jahedamat vaheldumisi, mille tulemusena pole kuivamine liiga kiire ning ei teki suuri sisepingeid. Ehk siis minu arust pole suuremat probleemi, kui katus on vähese soojapidavusega. Kui olekski väga soe ruum, aga päike puudu, siis poleks elektrit ikkagi. Kui on päike, siis on šallallaa nagunii ja jahedam periood päevapaiste vahepeal ei tee midagi halba. Niiskust kuivatab soojaga ikkagi rohkem välja kui vahepeal tagasi läheb.
Olen kohanud teistsuguseid arvamusi: mõni on väga peene lahenduse teinud ning mh katuse soojapidavusele suurt rõhku pannud. Pmst saaks kuivatit ju tuunida veel ka päikese poolt soojendatud vee ringvoolu lisamisega jms. Pole küll proovinud, aga mulle tundub lihtsam (tuunimata) variant mõttekam, sest suurem kasutegur tuleb juba hulga kallimalt kätte ja kuivatamine toimub lihtsama variandiga samuti edukalt.
Mõned numbrid. Minu kuivati lastiruumi pikkuseks on 5m, laiuseks ca 1,2m. Teoreetiliselt peaks olema võimalik sinna siis 5m3 puitu sisse panna. Praktikas kuivatasin eelmine aasta ära 2x1m3 erinevat tammematerjali. Esimese satsi niiskus õnnestus saada lõpuks 7-8% peale. Viimane sats 2m3 lehist kasutas ära septembri viimaseid ilusaid ilmu ning sai ligemärjast 17% peale.
Niiskusemõõtja GANN Hydromat
Tulemus
Eraldi peaks kirjutama puidu niiskuse mõõtmisest. Tuleb niimoodi välja, et asjalikumad niiskusmõõtjad maksavad päris palju, alates mõnesajast kuni tuhandeni. Kümneeuroste hiinakatega pole suurt midagi teha, mul üks on, nende tööpiirkond algab kusagil 15% juures ja siis paneb ka villast kui korraliku riistaga võrrelda. Kuigi ma ise puidu lõpptarbija pole, siis mõõta on ikkagi vaja. Leidsin huvitava lahenduse, Ebay-s pakuti odavalt firma GANN vanakooli niiskusmõõtjat. GANN Hydromat, seisukord teadmata, maksab 18EUR. Ostsin selle ära. Kuigi saatmine + patareid maksid rohkem kui seade ise, olen praegu täitsa rahul. Seade kasutab kahte 22,5V patareid, mis teeb toiteks kokku 45V. Tegin seadme korra lahti ka: väga kihvt riist on, tema sees on milliampermeeter, üks pentood (raadiolamp), paar takistit, ja üks potekas ja üks keraamiline konde vist oli ka. Ja ongi kõik! Pentoodi kohta kirjutab tark raamat: highly linear output. "Päris" mõõtjaga võrdlemisel oli tulemus mitte päris võrdne, aga andis okidoki pildi ette. Õiget otsikut seadmega kaasa ei tulnud, seepärast on mõõtmiseks kruvid planku keeratud ning kruvidele juhtmeotsad külge pandud.
Olen kohanud teistsuguseid arvamusi: mõni on väga peene lahenduse teinud ning mh katuse soojapidavusele suurt rõhku pannud. Pmst saaks kuivatit ju tuunida veel ka päikese poolt soojendatud vee ringvoolu lisamisega jms. Pole küll proovinud, aga mulle tundub lihtsam (tuunimata) variant mõttekam, sest suurem kasutegur tuleb juba hulga kallimalt kätte ja kuivatamine toimub lihtsama variandiga samuti edukalt.
Mõned numbrid. Minu kuivati lastiruumi pikkuseks on 5m, laiuseks ca 1,2m. Teoreetiliselt peaks olema võimalik sinna siis 5m3 puitu sisse panna. Praktikas kuivatasin eelmine aasta ära 2x1m3 erinevat tammematerjali. Esimese satsi niiskus õnnestus saada lõpuks 7-8% peale. Viimane sats 2m3 lehist kasutas ära septembri viimaseid ilusaid ilmu ning sai ligemärjast 17% peale.
Niiskusemõõtja GANN Hydromat
Tulemus
Eraldi peaks kirjutama puidu niiskuse mõõtmisest. Tuleb niimoodi välja, et asjalikumad niiskusmõõtjad maksavad päris palju, alates mõnesajast kuni tuhandeni. Kümneeuroste hiinakatega pole suurt midagi teha, mul üks on, nende tööpiirkond algab kusagil 15% juures ja siis paneb ka villast kui korraliku riistaga võrrelda. Kuigi ma ise puidu lõpptarbija pole, siis mõõta on ikkagi vaja. Leidsin huvitava lahenduse, Ebay-s pakuti odavalt firma GANN vanakooli niiskusmõõtjat. GANN Hydromat, seisukord teadmata, maksab 18EUR. Ostsin selle ära. Kuigi saatmine + patareid maksid rohkem kui seade ise, olen praegu täitsa rahul. Seade kasutab kahte 22,5V patareid, mis teeb toiteks kokku 45V. Tegin seadme korra lahti ka: väga kihvt riist on, tema sees on milliampermeeter, üks pentood (raadiolamp), paar takistit, ja üks potekas ja üks keraamiline konde vist oli ka. Ja ongi kõik! Pentoodi kohta kirjutab tark raamat: highly linear output. "Päris" mõõtjaga võrdlemisel oli tulemus mitte päris võrdne, aga andis okidoki pildi ette. Õiget otsikut seadmega kaasa ei tulnud, seepärast on mõõtmiseks kruvid planku keeratud ning kruvidele juhtmeotsad külge pandud.