[honkomees]

Eelnevast kumab läbi, et rehielamud pole säilinud sellepärast, et puit on ära mädanenud. Kas lugupeetav seletaks siis, miks rehielamul puit ei kesta 200 aastat aga kirikul kestab? Ehk on rehielamute mittesäilimisel ikkagi teised põhjused - ehitati moodsamaid maju, majad jäid tühjaks, hävisid tulekahjus jne..?

... Miks sellised ehitised ei säilinud oli lihtne põhjus-  puudus tänapäeva mõsites vundament, vundamendi asemel ja põranda külmumise vältimiseks olid maasse kaevatud palgid. Nende mädanemise kiirus võrdus maja kasutamise ajaga, kui enam sisse ei mahtunud tehti uus. Mitte keegi ei plaaninud neid sajandeid püsti hoida seda enam et aja kulg ja määratlus oli tol ajal teistsugune. Alles vundamentide ja korstende tulekuga hakkas hoonete eluiga pikenema.

Huvitav, pole sellist asja kunagi uurinud aga meie kandis olid kõik vanad hooned, sh nii meie kui naabertalu rehielamud, mida hästi mäletan ja mis mõlemad lammutati sel sajandil, kõik olid ehitatud kogu seina ulatuses maapinnal asetsevatele suurtele  (kuni 70-80 cm läbimõõduga) maakividele. Praegu ulatuvad kivid maapinnast ca 10 cm välja, arvatavasti ehituse ajal kõrgusid ikka mõnikümmend cm maapinnast. Mõne väiksema olen oma rehielamu "vundamendist" välja kaevanud, et muru saaks niita, suurematest ei käi jõud üle, peaks kopa õuele tellima. Sama oli ka suitsusaunaga, mis oli kindlasti olemas juba enne 1900 (meie talu popsikohast pärit skulptori poolt teisel pool ookeani lapsepõlvemälestuste jaoks tehtud küla plaanil)ja millises mina käisin pesemas kuni uue sauna ehitamiseni 1976. Sellel saunal küll 1990 aastateks hakkasid alumised palgid ära mädanema, kuna asus mäenõlval ja vajus kogu aeg ülevalt pinnast vastu seina. Mäeharjal asunud rehielamutega seda muret polnud. Ka metsas käies leiab vanad hävinud talukohad nelinurksete kiviridade järgi üles ...

P.S. palgid jm ehitusmaterjal oli tol ajal (18-19. saj.) hinnas, kuna taludel enne päriseksostmist ei olnud metsa ja pärast päriseksostmist oli metsa vähe ja ehituspalki sai vaid mõisatest, kel ka oli metsaga suht kitsas, meenutame purjelaevade ehitusbuumi ja viinapõletamise ajal tühjaks raiutud metsi ning maade ülesharimist rahvastiku järsu kasvu ajal. Niisama maha palki ei maetud ja iga 10-20 a järel uue maja ehitust ka ei planeeritud, ikka isalt-pojale ja pojapojale poliitika.