[honkomees]

Huvitav, pole sellist asja kunagi uurinud aga meie kandis olid kõik vanad hooned, sh nii meie kui naabertalu rehielamud, mida hästi mäletan ja mis mõlemad lammutati sel sajandil, kõik olid ehitatud kogu seina ulatuses maapinnal asetsevatele suurtele  (kuni 70-80 cm läbimõõduga) maakividele.

Maast lahti kividele ehitati ikka aidad-heinakuurid-varjualused jne. Juba laudaosa ei saanud nii teha kuna hundid oleks kevadeks kõik loomad pintsli pistnud. ...

Meie külas vanu lautasid-aitasid-küüne vms minu elueal enam ei olnud, need olid ikka ehitatud juba 20 sajandil ja vundamendil ja seega ei oska midagi kaasa rääkida. Aga vanad  rehielamud olid püsti küla peal just meie kahes naabertalus ja need olid ehitatud kividele. 
Kui nt metsaküünid (või veel 1970-ndatel meie saun) ehitati nö nurgakividele ja keskelt oli tühi palkide alune, siis rehielamul olid kivid kogu palgi pikkuses all, sealjuures ei ole ma näinud, et nende vahed oleks täidetud väikeste kividega aga need võivad muidugi olla ka aja jooksul laiali pudenenud ja kadunud.
Need kiviread rehielamu alt on praegugi maa sees paigas, ulatuvad kuni 10 cm maapinnast välja. Minu lapsepõlves olid alumised palgid pea maapinnal ja seestpoolt oli muldpõrandal igasugu sodi kõrgemalgi, kasutusel oli rehielamu kolikambrina, rehealune küünina. Kuidas tsaariajal nende kivide vahe täidetud-soojustatud oli ei tea mitte!