[puravik]

Kõik sai laiali võetud. Ratastel raamile jäi vaid mootor. Siis tuli kõik osaliselt valmistehtud detailid päris valmis teha. Keevitada ja käiata, keevitada ja käiata. Kapott oli siiski pealt nii lootusetu, et keevitasin sisse ajutised ristitalad ning lõikasin pealse pleki üldse maha. Asemele läks korralikum tahvel plekki. Kapotiga oli veel üks jändamine. Külgede ehitamiseks kasutasin vene autotõstuki mootorikatte tuulutusribidega plekki. Sellel on algselt sile pind väljapoole ning nn lõpused sissepoole- panin need kapotikülge samamoodi. Mis selgus aga- need sissepoole pressitud ribid võtavad arvestatava ruumi kapotiall ning oma suht teravate servadega takerduvad lõdvikute ning juhtmete taha, kui kapotti avada. Osaliselt sain kapotialust mudru veelgi kokku tõmmata, kuid oli kohtasid, kus ei jäänud muud üle kui pidin osad tuulutusribid kinni panema ja pleki siledaks tegema.

Siis tuli värvimine. Kui alustasin, ütles ilmateade, et mul on üks suveilmaga nädalavahetus ning siis on edasi sügis ja vihmad. Niiet arvestasin vaid kahe päevaga. Eesmärk oli saada niipalju tehtud, et saaks kere raamipeale tagasi pandud ja saaks masina omaljõul liikma- ehk siis värvitud raam, kere ning hädavajalik mudru nagu pedaalid ja roolivärk. Hommikul vajutad liivapritsil päästiku alla ja õhtul hämaras jooksed ja tassid värvitud asju tuppa kuivama. Ja kogu vahepealse aja paned nagu orav rattas ja loodad et mingeid probleeme ei teki sest pooleli jätta ei saa midagi.

Raam oli küll eelnevalt juba värvitud, kuid kuna sinna oli niivõrd palju uut kraami juurde keevitatud, siis tuli raam uuesti värvida.

Kui see kiire nädalavahetus läbi sai, selgus et sügis ikkagi veel ei tule. Ilmateade lükkas halvad ilmad paari päeva jagu edasi. Ja siis veel nädala jagu. See tähendas, et rabelemine jätkus, et õhtuid ära kasutada. Üha rohkem peenemat mudru sai liivapritsitud ja värvitud. Jõudsin ettevalmistada ka kaks kanistrit, millest tulevad kütuse- ja õlipaagid. Kas 20 liitrist õlist piisab hüdrosüsteemile- ei tea. Kui ei jagu, eks siis mõtleb midagi muud välja. Kanistrid said vastavad lisatorud ja stutsid, said liivapritsitud ja värvitud. Ei olnud aega paakidele mingit õhutussüsteemi välja mõelda, niiet puurisin mõlemale ülemisse nurka augu ja keevitasin augule mutri peale. Eks hiljem näeb, mis lahendus sinna tuleb. Mingi tuulutusseen või torustik mingisugune.

Ning lõpuks oligi kõik värvitud. Või õigemini kõik, mis selle hetkeni olin valmis ehitanud. Kuigi lõpuks sain tubli töö tehtud ja jõudsin kaugemalegi kui loota julgesin, siis tegelikult oli teinekord salaja lootus, et ilm läheks kehvaks ning saaks ühe nädalavahetusegi niisama kodus magada.

Värvimisega oli kõik ning ka suvega oli kõik. Edasi tulid vihmad.

Jätkub..